Paljudes aspektides on tänapäevane ühiskond tunduvalt eesrindlikum kui see keskkond, milles elasid meie kauged esivanemad. Siiski näib, et mõnes valdkonnas oleme oma kaasaegse eluga pisut kraavi jooksnud.
Hiljutine uurimus näitab, et lapsevanemad peaksid end lastele öeldavate karmide sõnadega tagasi hoidma. Muidu suureneb lastel psüühikahäirete risk ja ka nende aju võib kängu jääda.
Kuidas võiks laps teadmisi omandada kõige paremini? See küsimus on eksperte vaevanud aastaid, kuid nüüd on teadlased sadat miljardit närvirakku uurinud ning kaardistanud õppimise teekonna ajus. Avastus näitab, et võib-olla oleme oma laste õpetamisele lähenenud sootuks vale nurga alt.
Õdede-vendade ja laste kohta üldisemalt on suur hulk müüte. Näiteks räägitakse, et kui peres on üksainus laps, siis sirgub ta suureks egoistiks, ja ka seda, et esimene laps on kohusetundlikem. Millised väited peavad vett ja millised on lihtsalt udujutt?