Esimene veelind pingviin: lendamisest loobumine oli parim, mis temaga juhtus

Inimeste puhul võib äkiline uinumine olla ohtlik, isegi kui uni kestab vaid mõne sekundi – näiteks siis, kui ootamatult suigatama juhtub autoroolis olija. Ent nagu selgub värskest teadusuuringust, uinuvad ja ärkavad Antarktikas ja Lõuna-Atlandi saartel elavad valjaspingviinid ööpäeva jooksul lausa enam kui 10 000 korda, et magada ülilühikesi unesutsakaid.

Vähemalt 1700 kilomeetrit merel ning võitlus troopiliste tormide ja mäslevate lainetega – DNA ja kivistised pajatavad loo sellest, kuidas väike rühm visasid ahve ületas juba miljoneid aastaid enne Kolumbust Atlandi ookeani ja muutis igaveseks elu ajalugu.

Kraadiklaas näitab kümneid pakase­kraade, ent hästi kohanenud loomad trotsivad Antarktika külma. Mõni elab üksnes hülgeväljaheidetest, teiste hambad on muutunud eriliseks sõelaks.

Imikud suudavad kodeerida ehk töödelda ja salvestada konkreetseid mälestusi, näitab uus Yale’i ülikoolis tehtud uuring. See tulemus viitab sellele, et nn „infantiilne amneesia“ ehk fakt, et me ei mäleta oma esimestest elukuudest ja paarist aastast midagi, võib olla mälestuste meenutamise probleem - mitte pole asi selles, et meil neid mälestusi salvestunud ei ole.