Tänapäeval määravad teadlased ülemaailmset veetaset satelliitide abil. Need satelliidid on varustatud altimeetri ehk kõrgusmõõturiga. See „tulistab“ Maa poole umbes 1700 mikrolaineimpulssi sekundis. Seejärel mõõdab altimeeter, kui kaua võtab aega impulsside veepinnalt tagasi satelliidini peegeldumine. Nii saabki merepinna täpse taseme kindlaks teha.
Satelliitide kasutamisel on see suur eelis, et nendega saab kümmekonna päevaga katta terve maakera. See tähendab, et koondülevaate kõigi merepiirkondade ja ookeanide veetasemest saab kätte väga ruttu. Kogudes kokku paljude ülelendude andmed, saavad teadlased analüüsida lainete, merehoovuste ja loodete mõjusid, mis kõik üksikuid mõõtmisi mõjutavad. Nii saavad nad välja arvutada maailmamere keskmise taseme näiteks ühe kalendriaasta vältel.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Meie koduplaneeti kujutatakse alati ümmargusena, aga kas Maa on ikka ideaalne kera?
Teadlaste sõnul on kolm peamist põhjust, miks terve hulk rannikul asuvaid suurlinnu, milles kokku elab üle 200 miljoni inimese, uppumisohus on. Maailmamere veetaseme tõus pole sugugi ainus põhjus, vaid osa komplekssest probleemist.
Värske uuring näitab, et Maa tuuma pöörlemine on alates 2010. aastast aeglustunud. Mida see aga tähendab, on siiani teadmata.
Imikud suudavad kodeerida ehk töödelda ja salvestada konkreetseid mälestusi, näitab uus Yale’i ülikoolis tehtud uuring. See tulemus viitab sellele, et nn „infantiilne amneesia“ ehk fakt, et me ei mäleta oma esimestest elukuudest ja paarist aastast midagi, võib olla mälestuste meenutamise probleem - mitte pole asi selles, et meil neid mälestusi salvestunud ei ole.