• 21.09.24, 06:06

Füüsikaseadused on ajast lahku kasvanud

Viimase saja aasta jooksul on relatiivsusteooria ja kvantmehaanika olnud füüsikamaailma ühed kõige märkimisväärsemad võidud, küll aga oleme selle hinnana kaotanud oma klassikalise arusaama ajast. Nimelt ütlevad teooriad, et ajal pole suunda ning et minevikul, olevikul ja tulevikul polegi mingit vahet. Nõnda arvab osa teadlasi, et meie ajataju on lihtsalt üks illusioon. Nüüd proovivad kaks füüsikut meile oleviku ja aja kulgemise tagasi anda.
© Shutterstock
  • © Shutterstock
Kell oli üheksa minutit kuus läbi hommikul, kui LIGO ehk laser-interferomeetrilise gravita­tsioonilainete observatooriumi füüsikud USAs avastasid, et terve Maa väriseb. Keegi teine peale nende aga ei märganud mitte midagi, sest see rappumine oli nii nõrk, et selle registreerinud detektorite peeglid nihkusid imevähe, kõigest aatomi läbimõõdule vastava pikkuse võrra. Kõigiti põrutav oli see värin ikkagi, sest just nimelt tänu sellele läks see päev – 2015. aasta 14. september – füüsi­ka ajalukku.

Seotud lood

Lood
  • 27.10.23, 06:49
Füüsikud tahavad aja surnuks lüüa
Mõistes aja olemust, mõistame kõike. Aeg on universumi sügavaimate saladuste võti, kuid osa teadlasi leiab, et esimene samm on möönda, et aega pole üldse olemas.
Lood
  • 01.03.23, 12:19
Tulnukad läkitavad meile kvantkirju
Teadlased on aastakümneid uurinud kosmosest pärit raadiokiirgust, lootes sellest leida mõnel kaugel planeedil elava intelligentse olendi saadetud sõnumeid või signaale. Siiani pole see töö vilja kandnud. Nüüd arvatakse, et võib-olla püüavad tulnukad meiega ühendust saada hoopis teisiti. Seetõttu otsivad astronoomid intelligentse elu jälgi kosmosest laserite ja superarvutitega.
Lood
  • 29.02.24, 06:55
Vaba tahet pole olemas ning su elu kulgeb etteantud rada mööda
Sinu otsus juua hommikul tass kohvi võib filosoofid ja füüsikud tülli ajada. Kas sa langetasid selle otsuse just äsja ise või määrati kohvijoomine kindlaks juba miljardeid aastaid tagasi, kui universum tekkis? Teadus hakkab vastusele lähemale jõudma ning tulemus näib seadvat löögi alla meie vaba tahte eksistentsi.
Lood
  • 24.03.25, 22:24
Miks me ei mäleta oma varajast lapsepõlve?
Imikud suudavad kodeerida ehk töödelda ja salvestada konkreetseid mälestusi, näitab uus Yale’i ülikoolis tehtud uuring. See tulemus viitab sellele, et nn „infantiilne amneesia“ ehk fakt, et me ei mäleta oma esimestest elukuudest ja paarist aastast midagi, võib olla mälestuste meenutamise probleem - mitte pole asi selles, et meil neid mälestusi salvestunud ei ole.

Tehnoloogia

Ajalugu

Loomariik

Taimed

Füüsika

Sinu keha

Suured teadlased

Tagasi Imeline Teadus esilehele