Kaks paari kopse, mida hoitakse formaliinis Berliini meditsiiniajaloo muuseumis, kuulusid kahele sõdurile, kes surid 27. juunil 1918 Hispaania grippi. Geneetikutel õnnestus vana viirus kopsukoest üles leida ja selle genoom järjestada.
Gripiviirusel oli mitu mutatsiooni. Sõdurid olid nakatunud Hispaania gripi varase variandiga ning seega võib nende kopsudest leitud viirus anda teadlastele tähtsat infot selle kohta, kuidas gripp arenes. Inimesed nakatusid sellega esimest korda 1918. aasta alguses (sugugi mitte Hispaanias, vaid USAs) ja selle esimene laine oli üsna leebe, ent augustis levis surmavam variant üle terve maakera ning tappis miljoneid.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Aevastused, palavik ja tatine nina – käes on jälle gripihooaeg. Igal aastal haigestub sellesse tõvesse miljoneid inimesi. Arstid püüavad nakkust vaktsineerimistega küll peatada, ent gripiviirus on meistermuunduja ning petab väikeste mutatsioonide abil keha kaitsesüsteemi ära.
Rõuged tapsid mitusada miljonit inimest. Võimalik, et nüüd on teadlased saanud selle nakkushaiguse algupära kohta uut teavet.
Sügaval Kameruni džunglites võtavad teadlased proove nahkhiirtelt, ahvidelt ja teistelt loomadelt. Inimesed on kõik viimaste aastakümnete ohtlikud uued viirused saanud loomadelt ning nii tuleb potentsiaalsed ohtlikud haigusetekitajad ehk patogeenid varakult välja selgitada.
Imikud suudavad kodeerida ehk töödelda ja salvestada konkreetseid mälestusi, näitab uus Yale’i ülikoolis tehtud uuring. See tulemus viitab sellele, et nn „infantiilne amneesia“ ehk fakt, et me ei mäleta oma esimestest elukuudest ja paarist aastast midagi, võib olla mälestuste meenutamise probleem - mitte pole asi selles, et meil neid mälestusi salvestunud ei ole.