Mees, kelle kämbla küljes olid rauast sõrmeproteesid, suri arheoloogide sõnul kõige varem umbes 600 aastat tagasi. Omas ajas suhteliselt haruldane metallist protees asendas nelja sõrme ja osa labakäest.
Baierimaa muinsusamet andis teada, et süsinikdateerimise põhjal oli mehel surres vanust 30 ja 50 aasta vahel ning ta suri millalgi aastail 1450-1620. Isegi kogenud arheoloogide jaoks on see väga eriline leid, öeldi ameti avalduses, ja lisati, et mehe päris-sõrmed paistsid olevat amputeeritud. Kuidas mees näppudest ilma jäi ja kuidas ta proteessõrmi igapäevaelus kasutas, seda teadlased praegu öelda ei oska. Suurt praktilist kasu raudnäppudest ilmselt ei olnud, kuigi samas - kui pöial oli lihast ja luust ning liikuv, siis võis käega siiski ilmselt üht-teist teha, näiteks midagi sellega kinni hoida.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tihedasti ümber keha hoidvad karusnahksed riided kaitsesid hästi jääajal valitsenud külma eest. Tänu uutele arheoloogilistele leidudele ja täpsetele DNA-analüüsidele on teadlastel kujunemas pilt jääaja inimeste igapäevaelust. Sellest ilmneb, et mitu tarka valikut andsid meile sel kõledal ajastul olulise eelise konkureerivate liikide ees.
Tööriistad on valmistatud 1,5 miljonit aastat tagasi. See tähendab, et inimesed valmistasid ja kasutasid luust tööriistu tervelt miljon aastat varem, kui seni on arvatud.
Väljakaevamised pika ja väärika ajalooga Põhja-Baierimaa linnas algasid seoses uue elumajade ehitamisega. Ettevõtte In Terra Veritas arheoloogid palgati kontrollima, ega maa sees midagi ajalooliselt tähelepanuväärset ole. Nad eeldasid, et leiavad ilmselt Kolmekümneaastase sõja päevilt pärit müüre. Avastati aga midagi sootuks muud ja traagilisemat.
Vaikne idülliline aed on maailm, mis on täis jubedaid saladusi. Igal suvel käib seal armutu võitlus ellujäämise nimel.