Metsalindude arvukuse üldise vähenemise põhjuseks peetakse raiet, kuid viidatakse ka kliimamuutusele nii Eestis kui ka rändeteedel või talvitamisalade nigelatele oludele. Linnuvaatleja portaali teadusuudises kirjutatakse, et aeg-ajalt kostab neidki väiteid, et süüdi on kassid ning raie hoopis suurendab linnurikkust. Tõendeid kahele viimasele väitele siiski ei ole. Häiring suurendab metsa elurikkust pigem siis, kui jääb loodusliku arengu piiresse – näiteks tormihäilud või põlendikud rikastavad metsa ja soosivad pikas plaanis elurikkust. Intensiivne lageraie aga vähendab puistute keskmist vanust, mille tõttu jääb vana metsa aastatega vähemaks.
Hiljuti tehti Eesti metsalindude loenduste ülevaade, mille eesmärk oli hinnata Eesti metsade seniseid lindude absoluutset asustustihedust käsitlevate uuringute andmeid. Koondades eri tüüpi ja eri vanuses metsade lindude loendusandmed 1950. aastaist alates selgub, et Eesti metsade linnustiku asustustihedus sõltub metsa vanusest. Vanemas metsas on rohkem linde.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Arumetsades asuvad head mustikakohad kaovad raiete tagajärjel mitmekümneks aastaks, ent nende asemele on siirdesoode pikaajalise kuivendamise tagajärjel hakanud tekkima hulgaliselt keskpäraseid mustikametsi.
Metsaökosüsteemid on olulised looduspõhised abimehed kliimamuutuste ohjeldamisel. Samas ei saa kõik metsad täiel jõul kliimamuutusele vastu töötada, sest osas neist on vee- ja süsinikuringe inimmõju tõttu pärsitud.
Lõuna-Ameerikas elav kapibaara koos tiivulise kaaslasega õhtuvalguses.
Vaikne idülliline aed on maailm, mis on täis jubedaid saladusi. Igal suvel käib seal armutu võitlus ellujäämise nimel.