Murrangulise projekti käigus on sajad teadlased uurinud aju suuri, seni veel põhjalikult tundmata osi ning ilmsiks on tulnud nii mõnigi üllatav tõsiasi. Need uued teadmised võivad peagi kergemaks teha miljonite inimeste elu.
Kogu maailma aju-uurijad olid suures vaimustuses, kui USA teadlastel õnnestus 2024. aasta kevadel põhjalikult kaardistada ühe kuupmillimeetri suurune osa inimese ajust. See oli mahukas ettevõtmine ja murranguline saavutus, ent samas näitas väga hästi, kui vähe me oma ajust tegelikult teame. Aju on üle miljoni korra suurem kui see tibatilluke ühekuupmillimeetrine tükike. Seega on kogu inimaju detailse kaardi saamiseks teha veel suur töö.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Selgub, et inimese keha sisaldab tuhandeid teadlastele tundmatuid rakutüüpe. Uute meetoditega on kindlaks tehtud, et meie teadmistes inimkeha kohta haigutavad vägevad lüngad. Neid lünki on nüüd täitmas ülemaailmne teadusprojekt: üle tuhande teadlase kaardistavad meie elundeid ja loovad rakuatlast. Selle töö käigus tehtavad avastused võivad aidata jõuda nii vähi kui ka tsüstilise fibroosi ravini.
Kuidas võiks laps teadmisi omandada kõige paremini? See küsimus on eksperte vaevanud aastaid, kuid nüüd on teadlased sadat miljardit närvirakku uurinud ning kaardistanud õppimise teekonna ajus. Avastus näitab, et võib-olla oleme oma laste õpetamisele lähenenud sootuks vale nurga alt.
Aju on imeliselt paindlik organ, mis erineb inimeseti väga palju. Selle närvirakkude võrgustik on igal inimesel ainulaadne, ent sellegipoolest järgib aju areng kindlat seaduspära. Teadusuuring näitab, kuidas aju ühendused elu jooksul arenevad. Inimelu lõpus sarnaneb aju elu alguses olevaga.
Üksainus väike sõrmelüli aitas teadlastel luua ammu väljasurnud inimliigi esindaja portree. Tänu sellele teame, milline võis välja näha kümneid tuhandeid aastaid tagasi elanud tüdruk, kes oli liigilt denislane ehk Denissi inimene.