- imelineajalugu.ee
- kalastaja.ee
- aripaev.ee
- dv.ee
- bestmarketing.ee
- ehitusuudised.ee
- laanevirumaauudised.ee
- ehitusuudised.ee
- finantsuudised.ee
- foundme.io
- ituudised.ee
- kaubandus.ee
- kestlikkusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- logistikauudised.ee
- mu.ee
- palgauudised.ee
- personaliuudised.ee
- pollumajandus.ee
- raamatupidaja.ee
- toostusuudised.ee
Kosmiline kokkupõrge kinkis Pluutole südame
Astronoomide meeskond on välja selgitanud, milline kauges minevikus toimunud sündmus tekitas Pluuto pinnale ainulaadse väljanägemisega piirkonna.
Kääbusplaneedi Pluuto pinnal on 1600 kilomeetri laiune ala, mida katab paks lämmastikujää kiht. See on astronoomides hämmastust tekitanud juba 2015. aastast peale, mil see avastati. Avastajaks oli NASA automaatjaam New Horizons. Kui see planetoidist möödus, kaamerad Pluuto poole pööras, pilte klõpsis ja need Maale saatis, nägid astronoomid neil midagi ebaharilikku. Piltidelt vaatas vastu Pluuto pinnal asuv suur südamekujuline tasandik, mis eristus ülejäänud planeedi tumedast, armilisest pinnast tavatult sileda ja heledana. See hele piirkond sai nimeks Tombaugh Regio – seda USA astronoomi Clyde Tombaugh′ (1906–1997) auks, kes 1930. aastal Pluuto avastas. Hüüdnimeks on see ala oma kuju järgi saanud Pluuto Süda.
Seotud lood
Pime, poolusest pooluseni läbi jäätunud ja elutu – astronoomidel ei olnud Pluuto suhtes ülemäära suurt lootust. Sondi New Horizons saadetud uued fotod aga pööravad need seisukohad siiski pea peale. Orgaanilise materjali ladestused ning praod jääs viitavad, et Pluuto koore all on ookean. Mine tea, ehk leidub Päikesesüsteemi jääkülmal äärealal isegi elu.
Planeedi kui taevakeha praegu kehtiv definitsioon on lohakalt ja vastuoluliselt koostatud ning seda on mõjutanud ebausk. Nii arvavad astronoomid, kes tahaksid lisada Pluuto ja paljud teised pisikesed taevakehad planeetide nimekirja.
Päikesesüsteemi äärealadel võib tiirelda umbes Maa-suurune avastamata planeet. Seda planeeti proovitakse nüüd leida uute ja võimsate kosmoseteleskoopidega. Mine tea, ehk elab seal keegi?
Kui katalaan Maria Branyas mullu augustis 117 aasta ja 168 päeva vanusena suri, oli ta ametlikult maailma vanim elav inimene. Selleks et mõista, kuidas Maria nii palju sünnipäevi tähistada suutis, viis Hispaania Josep Carrerase leukeemiauuringute instituudi teadlaste juhitud meeskond läbi põhjaliku uuringu. Luubi alla võeti naise geenid, valgud, mikrobioom ja ainevahetus.
Viimased lood
Universum
Psühholoogia
Tehnoloogia
Maaväline elu
Ajalugu
Loomariik
Taimed
Lugejad küsivad
Füüsika
Sinu keha
Suured teadlased
Tagasi Imeline Teadus esilehele