• 29.01.23, 13:45

Megalodon maiustas suure ninaga kašelottidega

Tugevate hammustusjälgedega vaalalisekoljud kõnelevad sellest, et kašelotid, iseäranis nende pirakad ninad, olid omaaegse merede tippkiskja lemmiksöök.
© Shutterstock
  • © Shutterstock
18 meetrit pikk ja 50 tonni raske hiiglane patrullis miljoneid aastaid tagasi ka kõige pimedamates maailmamerede soppides. Eelajalooline hai megalodon on suurim oma­sugune, kes kunagi Maal elanud. Ehkki luu­kivistised on meid megalodoni asjus juba palju harinud, ilmub pidevalt juurde uusi detaile.Rahvusvaheline teadlaste rühm uuris üle seitsme miljoni aasta vanuste praeguseks välja surnud iidsete vaalade koljudelt leitud hambajälgi ja avastas, et hiigelhail oli rasva­ne lemmiksöök: kašeloti nina.

Seotud lood

Lood
  • 01.11.22, 17:44
Alpidest leiti maakera suurima merekoletise jäänus
Teadlased leidsid Šveitsi Alpidest hamba, mis võis kuuluda kõigi aegade suurimale lihasööjale.
Lood
  • 01.11.20, 13:11
Vaalhai võib elada saja-aastaseks
Bioloogid on leiutanud meetodi, kuidas mõõta maailma suurimate kalade eluiga – seda tänu külma sõja tuumapommikatsetustele.
Lood
  • 08.02.25, 05:39
Hiiglaseks kasvamise retsept
Sinivaala süda võib kaaluda üle 300 kilogrammi ja ta keel on 5 meetrit pikk. Tema mõõtmed on pannud teadlasi juba ammu pead murdma: kuidas ikkagi võis üks loomaliik areneda niivõrd suureks? Paistab, et nüüd on Brasiilia teadlased leidnud sellele küsimusele vastuse. Piltlikult öeldes: sinivaala geenid on amokki jooksnud.
Lood
  • 24.03.25, 22:24
Miks me ei mäleta oma varajast lapsepõlve?
Imikud suudavad kodeerida ehk töödelda ja salvestada konkreetseid mälestusi, näitab uus Yale’i ülikoolis tehtud uuring. See tulemus viitab sellele, et nn „infantiilne amneesia“ ehk fakt, et me ei mäleta oma esimestest elukuudest ja paarist aastast midagi, võib olla mälestuste meenutamise probleem - mitte pole asi selles, et meil neid mälestusi salvestunud ei ole.

Tehnoloogia

Ajalugu

Loomariik

Taimed

Füüsika

Sinu keha

Suured teadlased

Tagasi Imeline Teadus esilehele