- imelineajalugu.ee
- kalastaja.ee
- aripaev.ee
- dv.ee
- bestmarketing.ee
- ehitusuudised.ee
- laanevirumaauudised.ee
- ehitusuudised.ee
- finantsuudised.ee
- foundme.io
- ituudised.ee
- kaubandus.ee
- kestlikkusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- logistikauudised.ee
- mu.ee
- palgauudised.ee
- personaliuudised.ee
- pollumajandus.ee
- raamatupidaja.ee
- toostusuudised.ee
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
„Juuraajastu Park“ andis dinosaurustele kasuka ja pingviinikeha
Neli korda rohkem paleontolooge, üle 500 senitundmatu dinosauruseliigi ja murrangulised uued tehnikaseadmed. Film „Juuraajastu park“ innustas tervet põlvkonda minevikku kaevuma, et muuta igavesti meie ettekujutust dinosaurustest.
Proovi kujutleda väikest taimtoidulist dinosaurust, kelle soomustel on karvkate. Nüüd mana silme ette hiiglaslik lihasööja, kelle jalad on nagu taksikoeral. Lõpetuseks visanda vaimusilmas linnusarnane nahast tiibadega röövloom. Dinosauruste maailm oli palju pentsikum, kui teadlased veel 25 aastat tagasi arvasid. Toona arenes teadus teosammul – aastas avastati ainult ligi 15 uut dinosauruseliiki. Tänapäeval leitakse igal nädalal mõni uus liik. Tempo on kiirenenud seetõttu, et paleontoloogide arv on võrreldes 25 aasta taguse ajaga tohutult kasvanud, arvatavasti peaaegu neljakordseks. Teadlaste uue põlvkonna esindajad tunnistavad tihti, et nende huvi sütitas film „Juuraajastu park“.
Seotud lood
Elukas oli ninast sabaotsani kümme meetrit pikk ning pidas jahti Lõuna-Inglismaa rannikualadel. Ilmselt on see suurim maismaakiskja, kes on eales Euroopas elanud.
Kui Inglise teoloog William Buckland 1824. aastal teatas, et on leidnud tundmatu suure looma kivistise, ei teadnud ta, millisele protsessi ta käima lükkas. Bucklandi 200 aasta tagune avastus oli stardipauk dinosauruste uurimisele, mis on ajaga aina enam hoogu kogunud. Alles nüüd hakatakse mõistma nende loomade elu pisimaid nüansse.
Mõned dinosaurused olid rohkem kui kümme korda raskemad kui tänapäeva suurimad imetajad. Miks näiteks ei kasva elevandid sama suureks kui saurused?
Kui katalaan Maria Branyas mullu augustis 117 aasta ja 168 päeva vanusena suri, oli ta ametlikult maailma vanim elav inimene. Selleks et mõista, kuidas Maria nii palju sünnipäevi tähistada suutis, viis Hispaania Josep Carrerase leukeemiauuringute instituudi teadlaste juhitud meeskond läbi põhjaliku uuringu. Luubi alla võeti naise geenid, valgud, mikrobioom ja ainevahetus.
Viimased lood
Universum
Psühholoogia
Tehnoloogia
Maaväline elu
Ajalugu
Loomariik
Taimed
Lugejad küsivad
Füüsika
Sinu keha
Suured teadlased
Tagasi Imeline Teadus esilehele