• 03.07.24, 02:43

Hiinlaste uuel robotil on laboris kasvatatud miniaju

Hiina teadlased Tianjini ülikoolist ja Lõuna-Hiina teadus- ja tehnoloogiaülikoolist on loonud murrangulise roboti, mida juhib organoidaju. Organoidiks nimetatakse laboris inimese tüvirakkudest kasvatatud organi miniatuurset versiooni, mis on võimeline täitma mõningaid organi ülesandeid. 
© Shutterstock. Illustratsioon pole uudisega seotud.
  • © Shutterstock. Illustratsioon pole uudisega seotud.
Pluripotentsed tüvirakud on rakud, mis võivad areneda ükskõik missugusteks kehas olevateks rakkudeks, sh ajurakkudeks. 

Seotud lood

Lood
  • 01.12.20, 15:43
Biorobotid, mõtlevad masinad jpm: uudsed eluvormid saabuvad arvutist
Oleme jõudmas uude, arvutite loodud olendite ajastusse. Värskes teaduslikus läbimurdes õppis arvuti evolutsioonitõed selgeks, surus miljonite aastate vältel toimunud evolutsiooni loetud tundidesse ning lõi selle tulemusel bioroboti. See on küll valmistatud konna rakkudest, kuid ei käitu ühegi looduses elutseva olendi moodi.
Lood
  • 26.08.23, 07:29
Tehisintellekti ohud: kas me peaksime mõistusega roboteid kartma?
Vanasti võis enese olemasolust teadlikke, mõtlemisvõimelisi roboteid kohata üksnes ulmejuttudes, ent seoses tehistaibu jõudsa arenguga viimasel ajal hakkavad mõistusega robotid jõudma reaalsusesse, olevikku. Kuus juhtivat robootikaettevõtet on pidanud vajalikuks inimesi hoiatada, et nende roboteid ei tohiks kasutada teistele kahju tekitamiseks. Miks on see hoiatus üldse tarvilik? Kas me peaksime roboteid kartma?
Lood
  • 22.03.24, 21:35
Neuralinki kiibi ajju saanud noormees mängis mõtte jõul videomängu
Elon Muskile kuuluv ettevõte Neuralink tegeleb inimaju ja arvuti vahelise liidese ehk kiibi arendamisega. Neuralink teatas esimese kiibi siirdamisoperatsiooni toimumisest jaanuari lõpus. Nüüd demonstreeris 29aastane halvatud noormees Noland Arbaugh voogedastuse käigus, kuidas kiip töötab.
Lood
  • 24.03.25, 22:24
Miks me ei mäleta oma varajast lapsepõlve?
Imikud suudavad kodeerida ehk töödelda ja salvestada konkreetseid mälestusi, näitab uus Yale’i ülikoolis tehtud uuring. See tulemus viitab sellele, et nn „infantiilne amneesia“ ehk fakt, et me ei mäleta oma esimestest elukuudest ja paarist aastast midagi, võib olla mälestuste meenutamise probleem - mitte pole asi selles, et meil neid mälestusi salvestunud ei ole.

Tehnoloogia

Ajalugu

Loomariik

Taimed

Füüsika

Sinu keha

Suured teadlased

Tagasi Imeline Teadus esilehele