• 16.02.24, 06:46

Kosmilised kokkupõrked sepistavad raskeid elemente

Kõige kergemad elemendid sündisid Suure Paugu tagajärjel, raskemad tekivad tuumasünteesi käigus. Küsimus, kuidas tekivad veel raskemad elemendid, nagu kuld või uraan, oli teadlastel kindla vastuseta. Tõde leiti helendavast gaasipilvest, mis tekkis kahe neutrontähe kokkupõrkel.
© L. Calçada / M. Kornmesser / ESO
  • © L. Calçada / M. Kornmesser / ESO
Kaks neutrontähte, mis ümber teineteise paarissüsteemis kosmilist tantsu keerutavad, on universumi kontekstis küll tibatillukesed – neil on läbimõõtu ainult 20 kilomeetri ringis –, kuid mõlemad on siiski palju tihedamad ja massiivsemad kui meie Päike. Raskusjõu mõjul liiguvad need teineteisele aina lähemale ja lähemale ning nende tants muutub üha kiiremaks, kuni tähed lõpuks kokku põrkavad. Suurem osa nende massist saab mustaks auguks, ülejäänu paisatakse kuuma gaasipilvena laiali. See pilv paisub ülikiiresti – kiiru­sel, mis on lausa kolmandik valguse omast – ja selle läbimõõt muutub suurlinna omast 36 tunniga peaaegu meie Päikese­süsteemi omaga võrreldavaks.

Seotud lood

Lood
  • 21.07.23, 07:15
Kohtu Päikese esivanematega
Kõige varasemad, õige pea pärast Suurt Pauku süttinud tähed on juba ammu lõpuni põlenud, aga nende jäänused elavad edasi. Astronoomid on leidnud ühe vanimatest tähtedest ja on ka selgunud, kuhu see paigutub meie Päikese sugupuul.
Lood
  • 28.08.23, 07:11
Imeväikesed raskekaallased: neutrontähed üllatavad täheteadlasi
Linnuteel on tõenäoliselt miljard neutrontähte, kuid me ei ole neist kunagi eriti midagi teadnud. Hullem on aga see, et nüüd me teame nende kohta veel vähem. Nimelt on astronoomid avastanud neutrontähe, mis on poole väiksema massiga, kui oleks loogiline. Kui on leitud uus tüüp ultra­kompaktseid tähti, pööratakse mitu füüsikaseadust pea peale.
Lood
  • 01.06.22, 15:25
Uut tüüpi supernoova lahendab vana mõistatuse
Väikestest tähtedest saavad surma järel valged kääbused. Suured tähed lõpetavad neutrontähtede või mustade aukudena. Kuidas on aga lood vahepealsetega? Pärast nelikümmend aastat kestnud otsinguid on lõpuks leitud uut tüüpi supernoova, mis sellele küsimusele vastuse annab.
Lood
  • 20.03.25, 18:54
Teadlased uurisid maailma vanima naise tugeva tervise tagamaid
Kui katalaan Maria Branyas mullu augustis 117 aasta ja 168 päeva vanusena suri, oli ta ametlikult maailma vanim elav inimene. Selleks et mõista, kuidas Maria nii palju sünnipäevi tähistada suutis, viis Hispaania Josep Carrerase leukeemiauuringute instituudi teadlaste juhitud meeskond läbi põhjaliku uuringu. Luubi alla võeti naise geenid, valgud, mikrobioom ja ainevahetus.

Tehnoloogia

Ajalugu

Loomariik

Taimed

Füüsika

Sinu keha

Suured teadlased

Tagasi Imeline Teadus esilehele