- imelineajalugu.ee
- kalastaja.ee
- aripaev.ee
- dv.ee
- bestmarketing.ee
- ehitusuudised.ee
- laanevirumaauudised.ee
- ehitusuudised.ee
- finantsuudised.ee
- foundme.io
- ituudised.ee
- kaubandus.ee
- kestlikkusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- logistikauudised.ee
- mu.ee
- palgauudised.ee
- personaliuudised.ee
- pollumajandus.ee
- raamatupidaja.ee
- toostusuudised.ee
Kuidas see töötab: põimunud aatomid annavad aatomkellale täpse aja
Alla kümnendiksekundi – nõnda vähe eksinuks revolutsiooniline uus aatomkell, kui see oleks töötanud Suurest Paugust tänapäevani. See kell kasutab erilist kvantmehaanilist nähtust ning on niivõrd tundlik, et selle abil võib ehk leida universumi mõistatuslikku tumeainetki.
Tänapäevased parimad aatomkellad eksivad 300 miljoni aasta jooksul kõigest ühe sekundi. Kui niisuguse täpsusega kell hakanuks tiksuma universumi algushetkel 13,8 miljardit aastat tagasi, oleks see praeguseks võinud eksida minuti jagu. Säärase täpsusega kellast on enam kui küll, et tavainimene saaks selle järgi oma argiasjade ajamist sättida, aga füüsikutele sellest ei piisa. Probleem seisneb selles, et aatomkellade täpsusele paneb piiri aatomite enda ebatäpsus – või õigem oleks öelda – nende ettearvamatu, määramatu käitumine.
Seotud lood
Alates sellest, kui esimene päikesekell hakkas varjuga aega näitama, on mõtlejad pead murdnud selle üle, mida aeg üldse tähendab. Sestpeale on mõistatus muutunud aina mitmekihilisemaks. Albert Einstein avastas, et aeg on mõõde nagu pikkus, laius ja kõrgus ning kirjeldas isegi, kuidas me võiksime ajas või mööda aega liikuda. Alles nüüd demonstreerib sellise tegevuse võimalikkust ka üks eksperiment.
Kaks osakest võivad käituda nagu üks – isegi kui need asuvad teine teises universumi otsas. Nüüd usuvad füüsikud, et see nähtus, mida nimetatakse põimumiseks, võib olla põhjus, miks aeg üldse liigub.
Nii nagu sportlased püstitavad uusi rekordeid, sunnivad teadlased väikseimaid osakesi äärmustesse. Katsetes on selgunud, et helil on absoluutne tippkiirus ning mööda on võimalik minna valgusestki. Skaala teises otsas on teadlastel õnnestunud aatomid peaaegu seiskuma sundida.
Imikud suudavad kodeerida ehk töödelda ja salvestada konkreetseid mälestusi, näitab uus Yale’i ülikoolis tehtud uuring. See tulemus viitab sellele, et nn „infantiilne amneesia“ ehk fakt, et me ei mäleta oma esimestest elukuudest ja paarist aastast midagi, võib olla mälestuste meenutamise probleem - mitte pole asi selles, et meil neid mälestusi salvestunud ei ole.
Viimased lood
Tervis
Universum
Psühholoogia
Tehnoloogia
Maaväline elu
Ajalugu
Loomariik
Taimed
Lugejad küsivad
Füüsika
Sinu keha
Suured teadlased
Tagasi Imeline Teadus esilehele