Sotsiaalmeedia sirvimine mõjutab keha ootamatult niiskel moel

Üha suurem hulk inimesi saab ärevushäire diagnoosi. See häda tabab mingil kujul millalgi elu jooksul iga kolmandat-neljandat inimest. Nüüdseks on välja selgitatud, miks aju läheb häireseisundisse, ning tuvastatud on ka kaks geeni, milles toimuvad muutused, näiteks kui lapsed elavad läbi traumaatilisi kogemusi. Appi tõttavad geeni­ravi ja vaktsineerimine.

Soome teadlaste värske uuring näitab, et elustiiliga seotud otsused, olgu need positiivsed nagu metsas jooksmine, või negatiivsed nagu vaid kahe tunni pikkune ööuni, mõjutavad aju lausa kuni kahe nädala vältel.

Kui katalaan Maria Branyas mullu augustis 117 aasta ja 168 päeva vanusena suri, oli ta ametlikult maailma vanim elav inimene. Selleks et mõista, kuidas Maria nii palju sünnipäevi tähistada suutis, viis Hispaania Josep Carrerase leukeemiauuringute instituudi teadlaste juhitud meeskond läbi põhjaliku uuringu. Luubi alla võeti naise geenid, valgud, mikrobioom ja ainevahetus.