Juri Gagarini 108 ärevat kosmilist minutit

NASA astus 1969. aastal ajaloo võimsaima raketiga Saturn V inimkonna jaoks hiiglasliku sammu. See rakett aitas inimesed esimest korda teise taevakeha, Kuu pinnale viia. Seda saavutust poleks sündinud, kui üks visionäärist Saksa raketiinsener poleks Saksamaa sõjarelvade arendusest saadud teadmiste toel seda vägevat kanderaketti välja töötanud.

Plahvatavad kehad, ajarännakud ja majasuurused, napilt kosmoseaparaatidest mööda vuhisevad asteroidid – kosmosereise ümbritseb tohutu hulk fantastilisi müüte.

Minirakettide mõõtmed ja mass moodustavad üksnes murdosa suurte kande­rakettide omadest. Ometi on just väikesi ja nobedaid rakette taevas üha rohkem. Nende abil saavad teadlased uurida õhu­kihte, millest hiiglased lihtsalt läbi müristavad.

Üksainus väike sõrmelüli aitas teadlastel luua ammu väljasurnud inimliigi esindaja portree. Tänu sellele teame, milline võis välja näha kümneid tuhandeid aastaid tagasi elanud tüdruk, kes oli liigilt denislane ehk Denissi inimene.