Terve rida sauropoodide jalajälgi näitab, et need hiigelloomad liikusid vees hoopis teisiti kui maismaal.
Dinosauruste suveräänsed raskekaallased, sauropoodid, kõndisid maismaal väga raskepäraselt. Pole ime – mõni neist oli üle 30 meetri pik ja nad võisid kaaluda kuni 100 tonni. Vägevat keret kandsid tugevad sambaid meenutavad jalad, aga nende kõnnak oli tõenäoliselt üsna aeglane ja nad käisid nii, et loom tõstis korraga maast lahti ühe jala ning astus ainult lühikese sammu. Seepärast oli paleontoloogidele tõeline üllatus, kui nad avastasid 2007. aastal USAs Texase osariigis Austini lähedalt terve rea sauropoodide jälgi. Iga jälje läbimõõt oli 70 cm, nii et loomad pidid olema hiiglaslikud, aga kummaline oli, et jäljed olid üsna suurte vahedega. Ja veel kummalisem oli see, et jäljed olid jätnud eranditult eesjäsemed.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Mõned dinosaurused olid rohkem kui kümme korda raskemad kui tänapäeva suurimad imetajad. Miks näiteks ei kasva elevandid sama suureks kui saurused?
Kui üldiselt olid dinosauruste sekka kuulunud sauropoodid võimsate, sambaid meenutavate jalgadega hiiglased, siis nüüd avastati Lõuna-Aafrikast nende seni kõige väiksem teadaolev Juura ajastul elanud sugulane. See loom kaalus kõigest 75 kg ringis.
Teadlased on avastanud, et ühe dinosauruste alamseltsi liigid sõid nii palju, et nende hambad kulusid mõne kuuga. Seetõttu vajasid nad pidevalt uusi hambaid.
Ka meestel võib esineda nn emadusdementsus ja lastel on oma nõudmised juba ema kõhus. Uus uurimus keskendus ajale, mil kahest rakust tekib inimene.