NASA James Webbi kosmoseteleskoop on pööranud pilgu meie Päikesesüsteemi ühe kaugema planeedi, jäähiid Uraani suunas. See planeet on ainulaadne veidrik, kuna tiirleb orbiidil ümber Päikese sedasi, nagu oleks see külili tõugatud.
Planeedi poolused ei osuta orbitaaltasandi suhtes mitte üles ja alla, nagu meie koduplaneedi puhul, vaid hoopis külgsuunas. See tähendab, et planeet tiirleb ümber Päikese justkui ratta moodi veeredes, mitte ei meenuta see pöörlevat vurrkanni - niisugune liikumine on omane teistele planeetidele. Tiiru ümber Päikese teeb Uraan meie arvestuses 84,3 aastaga. Omapärane asend tähendab, et üks planeedi poolus saab üle 40 aasta järjest päikesevalgust, teisel poolusel on samas sama pikk öö.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Uraan on 37 aastat pärast viimast korda selle juures käiku NASA reisiplaanide nimekirja tipus. Uus missioon peab lahendama mitu müsteeriumi, mida see veider jääkülm planeet endas kätkeb. Vastustest saab uut teavet ka paljude kaugete eksoplaneetide kohta.
Uraani ümbritsevad paari kilomeetri laiused rõngad. Need koosnevad 0,2–20meetrise läbimõõduga objektidest.
2022. aastal tööd alustanud James Webbi kosmoseteleskoop annab meile võimaluse saada Orioni udukogu sisemusest seninägemata detailseid pilte. See, mis kaugest kosmilisest udust vastu vaatab, on otsesõnu täiesti fantastiline.
Üksainus väike sõrmelüli aitas teadlastel luua ammu väljasurnud inimliigi esindaja portree. Tänu sellele teame, milline võis välja näha kümneid tuhandeid aastaid tagasi elanud tüdruk, kes oli liigilt denislane ehk Denissi inimene.