Ilmajäämishirm süvendab sotsmeediasõltuvust

Suurbritannia Durhami ülikooli psühholoogiateaduskonna teadlane Dr Niklas Ihssen uuris, kuidas meie keha reageerib füüsiliselt sotsiaalmeedia kasutamisele ja mis juhtub siis, kui nutitelefon käest panna.

Üha suurem hulk inimesi saab ärevushäire diagnoosi. See häda tabab mingil kujul millalgi elu jooksul iga kolmandat-neljandat inimest. Nüüdseks on välja selgitatud, miks aju läheb häireseisundisse, ning tuvastatud on ka kaks geeni, milles toimuvad muutused, näiteks kui lapsed elavad läbi traumaatilisi kogemusi. Appi tõttavad geeni­ravi ja vaktsineerimine.

Pane elektromagnetiline kiiver pähe ja su vaade elule värvub kohe rõõmsamaks. Uudne ravivorm annab uue elu allasurutud ajurakkudele ning nii võivad abi saada miljonid depressiooni all kannatajaid.

Imikud suudavad kodeerida ehk töödelda ja salvestada konkreetseid mälestusi, näitab uus Yale’i ülikoolis tehtud uuring. See tulemus viitab sellele, et nn „infantiilne amneesia“ ehk fakt, et me ei mäleta oma esimestest elukuudest ja paarist aastast midagi, võib olla mälestuste meenutamise probleem - mitte pole asi selles, et meil neid mälestusi salvestunud ei ole.