• 09.03.23, 13:38

Uus teleskoop avastas määratu tähevabriku

2022. aastal tööd alustanud James Webbi kosmoseteleskoop annab meile võimaluse saada Orioni udukogu sisemusest seninägemata detailseid pilte. See, mis kaugest kosmilisest udust vastu vaatab, on otsesõnu täiesti fantastiline.
© NASA, ESA, CSA, Data reduction and analysis : PDRs4All ERS Team; graphical processing S. Fuenmayor
  • © NASA, ESA, CSA, Data reduction and analysis : PDRs4All ERS Team; graphical processing S. Fuenmayor
Orioni udu võib kirjeldada kui hõõguvat tolmu- ja gaasipilve, mille läbimõõt on vähemalt 24 valgusaastat ja milles paikneb sadu äsja tekkinud tähti. See asub Maast ainult 1350 valgusaasta kaugusel, olles nii lähim meile teadaolev udukogu. Seda kosmilist piirkonda võib ehk võrrelda tähtsa katselaborina, sest seal toimuvat vaadeldes võime me mõista, kuidas uued tähed sünnivad. Samas, ehkki astronoomid on udukogust teadnud selle avastamisest saadik (see toimus 1610. aastal), on udukogu siiski mõne oma saladuse kiivalt endale hoidnud. Kauaks see enam nii ei jää.

Seotud lood

Lood
  • 20.12.23, 20:24
Kosmoseteleskoop klõpsas pildi Päikesesüsteemi veidrikust
NASA James Webbi kosmoseteleskoop on pööranud pilgu meie Päikesesüsteemi ühe kaugema planeedi, jäähiid Uraani suunas. See planeet on ainulaadne veidrik, kuna tiirleb orbiidil ümber Päikese sedasi, nagu oleks see külili tõugatud.
Lood
  • 01.11.23, 05:59
Tähistaevas Eesti kohal: mida novembris vaadata
Novembri ehk hingedekuuga saabub meie laiuskraadidele hilissügis ja klimaatiline eeltalv. Paljudel aastatel on november detsembri järel kõige pilvisem kuu, mil Päike paistab keskmiselt ainult 31 tunnil. Teisel pool pilvi särab aga ikka külluslik tähistaevas, mida mõnel pimedal õhtul õnnestub loodetavasti ka piiluda.
Lood
  • 01.08.20, 15:04
Pöörane tagaajamine kosmoses: välkkiired sondid jahivad taevakehi
Tähtedevahelises ruumis kihutavad ringi kodutud taevakehad. Võimsate teleskoopidega on leitud kaks neist läbimas meie enda Päikesesüsteemi. Nüüd tahetakse neile järele saata välkkiired sondid, kuna need taevakehad teavad võib-olla vastust küsimusele, kuidas elu Maale jõudis.
Lood
  • 01.04.20, 13:27
DNA andis ürgsele tüdrukule näo
Üksainus väike sõrmelüli aitas teadlastel luua ammu väljasurnud inimliigi esindaja portree. Tänu sellele teame, milline võis välja näha kümneid tuhandeid aastaid tagasi elanud tüdruk, kes oli liigilt denislane ehk Denissi inimene.

Tehnoloogia

Ajalugu

Loomariik

Taimed

Füüsika

Sinu keha

Suured teadlased

Tagasi Imeline Teadus esilehele