- imelineajalugu.ee
- kalastaja.ee
- aripaev.ee
- dv.ee
- bestmarketing.ee
- ehitusuudised.ee
- laanevirumaauudised.ee
- ehitusuudised.ee
- finantsuudised.ee
- foundme.io
- ituudised.ee
- kaubandus.ee
- kestlikkusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- logistikauudised.ee
- mu.ee
- palgauudised.ee
- personaliuudised.ee
- pollumajandus.ee
- raamatupidaja.ee
- toostusuudised.ee
Suurriigid ajavad taga ookeanides ujuvat geenikulda
Mereorganismide DNAd uurides saab välja töötada tehnoloogiaid näiteks vähiravimite, rohelise kütuse ja kreemja väherasvase jäätise tootmiseks. Maailmariigid on juba aastaid ägedasti vaielnud ja kembelnud ookeanides leiduva geneetilise kulla üle.
Rühm Hispaania teadlasi on suundumas aardejahile. Reis viib nad justkui teise maailma. Nad sukelduvad Ibiza saare lähedal Vahemere soojadesse lainetesse ning ujuvad 36 meetri sügavusel paikneva veealuse nõlvani. Otsitav aare ei seisne kullas ega juveelides. Lillakate korallide vahel ootab neid hoopis kahvatukollane õrn olevus, kes sarnaneb vast kõige rohkem vabalt vees ujuva süldiklombiga. Olendi väljanägemine on pehmelt öeldes tagasihoidlik, kuid tema väärtus küündib lausa miljonitesse. Selle looma rakkudes peituvad igasugused vägevad ained, millega on võimalik ravida kõike alates koroonaviirusest kuni vähini.
Seotud lood
Hiiglaslikud korallid, värvilised meriteod ja aseksuaalsed korall-loomad – Norra rannikuvetes asuvad maailma suurimad korallrahud, mille asukateks on tõeliselt unikaalsed liigid.
Väga sügaval meres elavatest liikidest oleme tõenäoliselt avastanud kõigest kolmandiku. Iga kord, kui teadlased uurivad sügavusi, ilmuvad pimedusest välja tundmatud erakordse välimuse ja eluviisiga olendid.
Teadlastele ei ole vetikad pelgalt halvasti lõhnav roheline nuhtlus meres. Need pisiorganismid on jätkusuutlikud biovabrikud, mis suudavad päikesevalguse, vee ja süsihappegaasi abil toota haruldasi aineid lausa tööstuslikus mastaabis. Teadlased kavatsevad nüüd programmeerida vetikad valmistama kõike alates vähiravimist kuni ...
Imikud suudavad kodeerida ehk töödelda ja salvestada konkreetseid mälestusi, näitab uus Yale’i ülikoolis tehtud uuring. See tulemus viitab sellele, et nn „infantiilne amneesia“ ehk fakt, et me ei mäleta oma esimestest elukuudest ja paarist aastast midagi, võib olla mälestuste meenutamise probleem - mitte pole asi selles, et meil neid mälestusi salvestunud ei ole.
Viimased lood
Tervis
Universum
Psühholoogia
Tehnoloogia
Maaväline elu
Ajalugu
Loomariik
Taimed
Lugejad küsivad
Füüsika
Sinu keha
Suured teadlased
Tagasi Imeline Teadus esilehele