Süda koosneb vasakust ja paremast poolest, millest kumbki koosneb kojast ja vatsakesest, nii et kokku on südamel neli kambrit või õõnsust. Südame kaks poolt moodustavad pumba.
Parem pool pumpab verd kopsudesse ja tagasi südamesse, ent vasak pool pumpab hapnikuga rikastatud verd ülejäänud kehasse. Kambrite jaotus tagab, et veri voolab õigele poole.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Süda ja veresoonkond on hädavajalik rakkude varustamiseks hapniku ja toitainetega ning nende vabastamiseks süsihappegaasist ja jääkainetest. Kui see süsteem veab alt kasvõi ainult mõneks minutiks – näiteks südameseiskumise või suure verekaotuse korral –, on surm vältimatu.
Võitluses maakera tavalisima surmapõhjuse ehk südame-veresoonkonna haigustega on robotid, printerid ja muud uudsed vahendid valmis appi tõttama, kui haiged südamed alla vannuvad.
Sinu süda lööb 100 000 korda ööpäevas. Iga südamelöök võib mõjutada su aju nii, et meeled nüristuvad, valulävi tõuseb ning tunded tugevnevad.
Kui katalaan Maria Branyas mullu augustis 117 aasta ja 168 päeva vanusena suri, oli ta ametlikult maailma vanim elav inimene. Selleks et mõista, kuidas Maria nii palju sünnipäevi tähistada suutis, viis Hispaania Josep Carrerase leukeemiauuringute instituudi teadlaste juhitud meeskond läbi põhjaliku uuringu. Luubi alla võeti naise geenid, valgud, mikrobioom ja ainevahetus.