Rohepöörde ja energiakriisiga seoses on 2023. aastal ikka õhus vaidlused, mis saab Eesti põlevkivi kaevandamisest ja tootmisest. TalTechi teadusuudises öeldakse, et kui üks teema puudutab fossiilkütuste põletamise lõpetamist ning üleminekut taastuvate energiaallikate kasutamisele, siis teine teema on põlevkivi ratsionaalne kasutus. Ka sellega pole lood head.
„Maksimaalselt efektiivseks toorme kasutamiseks oleks vaja teada selle keemilist koostist – see võimaldaks otsustada konkreetse kivimi otstarbekaima kasutus- ja töötlusviisi,“ nendib Iram Tufaili doktoritöö juhendaja professor Jaan Kalda. Tema sõnul on põlevkivitööstuse üks suur probleem see, et põlevkivi keemiline koostis varieerub väga laiades piirides. See on komistuskiviks nii energeetikas, kus põlevkivi lihtsalt põletatakse, kui ka keemiatööstuses, kus põlevkivi on eri tootmisprotsesside lähteaine.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Hiljuti Tallinna tehnikaülikoolis kaitstud doktoritöö toob olulisi uuendusi Läänemerelt õlireostuse avastamisse, sellele reageerimisse ja selle leviku prognoosimisse. Meie kodumeri on õlireostuste suhtes iseäranis tundlik.
Tallinna tehnikaülikool teatab, et nende teadlaste välja töötatud sensoritega hakatakse uurima mikrogravitatsiooni ehk kaaluta oleku mõju jalaluude tugevusele. Algatuseks tehakse uuringuid kosmoses, et täiendada teadmisi luude tervisest, hiljem on võimalik kosmoses saadud tulemusi kasutada maapealsete patsientide taastusravis.
Ka meestel võib esineda nn emadusdementsus ja lastel on oma nõudmised juba ema kõhus. Uus uurimus keskendus ajale, mil kahest rakust tekib inimene.