1820. aasta kevadel pani taanlane Hans Christian Ørsted magnetilise kompassinõela metalltraati läbiva elektrivoolu abil liikuma. Ta ristis selle nähtuse elektromagnetismiks ja pani aluse tänapäevasele tehnoloogiale. Füüsikud kasutavad Ørstedi avastusel põhinevaid tehnoloogiaid kõikvõimalikel viisidel – nad näevad su mõtetesse ja loovad igikestvaid energiaallikaid.
Nutitelefon äratab sind täpselt sellel ajal, mille oled mälukiipi kodeerinud. Sa sõidad oma elektriautoga tööle, lülitad arvuti sisse ning logid end serverisse. Õhtul on sul ees kohtumine, kuid hoolimata sellest, et restoran asub linnast väljas, leiad selle satelliitidelt vastuvõetavaid mikrolaineid kasutava GPSi abil hõlpsasti üles.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kui Guglielmo Marconi 1903. aasta juuniõhtul Londonis pidulikult oma uut leiutist – traadita telegraafi – esitles, läks kõik valesti. Planeeritud sõnumite asemel jõudis vastuvõtjani hoopis üks solvang teise järel. „Rotid!“ sajatati saabuvais teateis. Nende taga oli Nevil Maskelyne – mustkunstnik ja Marconi rivaal.
Umbes 125 aasta eest põhjustas Rudolf Diesel oma kuulsa mootoriga tööstuses ja transpordis revolutsiooni. Diiselmootori käekäik oli hiilgav, kuid leiutaja enda saatus hoopis teistsugune. Plagiaadisüüdistused ja õnnetud investeeringud põhjustasid inseneril depressiooni ning ta hukkus segastel asjaoludel.
Kiht omapead jäetud süsinikuaatomeid – ja ühtäkki elekter. Füüsikud pidasid 50 aastat võimatuks ammutada energiat aatomite soojusliikumisest, aga nüüd on uudse tehnoloogia abil välja töötatud vooluallikas, mis erinevalt patareidest võib igavesti energiat anda.
Ka meestel võib esineda nn emadusdementsus ja lastel on oma nõudmised juba ema kõhus. Uus uurimus keskendus ajale, mil kahest rakust tekib inimene.