Eesti teaduses on aina enam päevakorral Kuu

Lähiaastail peaksid NASA Artemise programmi raames Kuule taas lendama inimesed. Meile teeb missioonid eriliseks see, et esimest korda võetakse Kuu peale kaasa kaks läbi ja lõhki eestimaist kaamerat, mis hakkavad olema ühele robotkäele silmade eest.

Kuu pinda kattev lahtine aine ehk regoliit on kuiv ja pealtnäha viljatu puudrit meenutav tolm. Aednikel ja geoloogidel õnnestus selles pinnases siiski taimi kasvatada. See saavutus võib rajada teed pikematele ja ambitsioonikatele kosmosereisidele.

Et Kuu gravitatsioon on nõrgem kui Maa oma, siis tähendab see, et Kuu pinnal liigub aeg näiliselt õige pisut kiiremini. USA kosmoseadministratsioon NASA on seetõttu saanud Valgelt Majalt korralduse 2026. aastaks luua Kuule omaenda ajavöönd, et seal tulevikus töötavad tehnoloogilised seadmed toimiksid Maa ajaga täielikus sünkroonis.

Kui katalaan Maria Branyas mullu augustis 117 aasta ja 168 päeva vanusena suri, oli ta ametlikult maailma vanim elav inimene. Selleks et mõista, kuidas Maria nii palju sünnipäevi tähistada suutis, viis Hispaania Josep Carrerase leukeemiauuringute instituudi teadlaste juhitud meeskond läbi põhjaliku uuringu. Luubi alla võeti naise geenid, valgud, mikrobioom ja ainevahetus.