Lähiaastail peaksid NASA Artemise programmi raames Kuule taas lendama inimesed. Meile teeb missioonid eriliseks see, et esimest korda võetakse Kuu peale kaasa kaks läbi ja lõhki eestimaist kaamerat, mis hakkavad olema ühele robotkäele silmade eest.
Maa kaaslase pinnal on seni käinud kokku tosin meest. Kõik nad toimetasid Kuul üsna lühikesel ajavahemikul umbes poolsada aastat tagasi. Esimesena laskus Kuule ameeriklaste Apollo 11 missioon 1969. aasta juulis ning seni viimasena kõigest kolm ja pool aastat hiljem Apollo 18. Kui mõelda, milliste hüpetega on tehnikamaailm sestsaadik muutunud, siis tundub 50 aastat põhjusega väga pikk aeg. 50 aastat enne Kuu-lende oli lennundusmaailm sootuks lapsekingades.
Et Kuu gravitatsioon on nõrgem kui Maa oma, siis tähendab see, et Kuu pinnal liigub aeg näiliselt õige pisut kiiremini. USA kosmoseadministratsioon NASA on seetõttu saanud Valgelt Majalt korralduse 2026. aastaks luua Kuule omaenda ajavöönd, et seal tulevikus töötavad tehnoloogilised seadmed toimiksid Maa ajaga täielikus sünkroonis.
Indiast sai täna (23.08.23) neljas riik, kes on suutnud oma kosmoseaparaadi tervena Kuule toimetada. Varem on sellega hakkama saanud NSV Liit, USA ja Hiina. Nüüd laskus juulis startinud missiooni Chandrayaan-3 käigus Kuu lõunapooluse piirkonda maandur Vikram.
Praeguste plaanide järgi peaks 2024. aastal startima missioon Artemis-II, mille raames inimesed ümber Kuu lendavad. Seejärel peaks 2025. aastal NASA astronaudid juba Kuu pinnale minema. Kuid probleemid kosmoselaeva kuumakaitsekilbiga võivad missioonide stardid edasi lükata, selgub nüüd.