1952. aasta "tapjaudu" halvas Londoni

Postiljonid-kullerid raiskasid 19. sajandil hinnalist aega liiklusummikuis istumisele. Tähtsad sõnumid jõudsid kohale liiga aeglaselt. Seepärast töötasid ettevõtlikud insenerid välja torudest ja suruõhust süsteemi, mis hakkas metropolides posti jagama.

18. sajandil suri Euroopas rõugetesse kuni 1000 inimest päevas. Üks inglasest tohter otsustas surmahaiguse vastu leiutada vaktsiini. Selgitamaks välja vaktsiini tõhusust, nakatas ta kõigepealt surmahaigusesse kaheksa-aastase poisi, kes oli muidu terve kui purikas.

Ulmefilmides ja -raamatutes kujutatakse tihti olukordi, kus praegusel viisil toimiv maailmakorraldus on mingi katastroofi tõttu otsa saanud. Mis juhtuks, kui ühtäkki kogu inimkond Maalt just kui nipsust kaoks? Kuidas käituksid metsloomad ning mis saaks hooletusse jäetud hoonetest ja autodest? Sellest loost leiad vastuseid.

Kui katalaan Maria Branyas mullu augustis 117 aasta ja 168 päeva vanusena suri, oli ta ametlikult maailma vanim elav inimene. Selleks et mõista, kuidas Maria nii palju sünnipäevi tähistada suutis, viis Hispaania Josep Carrerase leukeemiauuringute instituudi teadlaste juhitud meeskond läbi põhjaliku uuringu. Luubi alla võeti naise geenid, valgud, mikrobioom ja ainevahetus.