Linnades puhuti posti ringi torudes

Kui Guglielmo Marconi 1903. aasta juuniõhtul Londonis pidulikult oma uut leiutist – traadita telegraafi – esitles, läks kõik valesti. Planeeritud sõnumite asemel jõudis vastuvõtjani hoopis üks solvang teise järel. „Rotid!“ sajatati saabuvais teateis. Nende taga oli Nevil Maskelyne – mustkunstnik ja Marconi rivaal.

Tõenäoliselt kirjutatakse igas ajalooõpikus ja entsüklopeedias, et telefoni leiutas Alexander Graham Bell. See ei ole vale, ent ka tõde pole niisama lihtne. 

Londonlastele oli „hernesupp“ ehk sudu aastasadu osaks suurlinnaelust. Seetõttu ei üllatunud keegi, kui 1952. aastal mattus miljonilinn nädalaks kollakasmusta suitsu. Alles siis, kui kirstudest ja lilledest hakkas puudus kätte tulema, jõudis olukorra tõsidus linnaelanikele pärale.

Imikud suudavad kodeerida ehk töödelda ja salvestada konkreetseid mälestusi, näitab uus Yale’i ülikoolis tehtud uuring. See tulemus viitab sellele, et nn „infantiilne amneesia“ ehk fakt, et me ei mäleta oma esimestest elukuudest ja paarist aastast midagi, võib olla mälestuste meenutamise probleem - mitte pole asi selles, et meil neid mälestusi salvestunud ei ole.