Teadlased üritavad välja töötada vaktsiine, mis levivad ühelt isendilt teisele samamoodi nagu viirus, ilma et oleks tarvis süstida. See võib olla meetod, millega hoida ära pandeemiaid, enne kui need õieti alatagi jõuavad.
Vahemeres asuvale pisikesele Isla del Aire saarele on rühm teadlasi eesotsas loomaarst José Manuel Sánchez-Vizcaínoga lasknud vabalt elama 147 metsikut küülikut. Kõikidele loomadele siiratakse enne nende saarele viimist kuklasse mikrokiip, et teadlased saaks pikk-kõrvu jälgida.
„Vaktsiinidel on ohtlikud kõrvalmõjud.“ Niisuguseid müüte ringleb vaktsiinide kohta palju. Tegelikult on vaktsiinidega seotud riskid minimaalsed, võrreldes jubedate haigustega, mille eest need kaitsevad.
Nina tilgub ja kurk on valus. Kui me haigestume külmetusse, ei jää praegu üle muud kui kuuma teed juua. Teadlased on ametis mitme uue külmetusrohu katsetamisega ning tulevikus saame võib-olla end külmetuse vastu isegi vaktsineerida.
Sügaval Kameruni džunglites võtavad teadlased proove nahkhiirtelt, ahvidelt ja teistelt loomadelt. Inimesed on kõik viimaste aastakümnete ohtlikud uued viirused saanud loomadelt ning nii tuleb potentsiaalsed ohtlikud haigusetekitajad ehk patogeenid varakult välja selgitada.
Kui katalaan Maria Branyas mullu augustis 117 aasta ja 168 päeva vanusena suri, oli ta ametlikult maailma vanim elav inimene. Selleks et mõista, kuidas Maria nii palju sünnipäevi tähistada suutis, viis Hispaania Josep Carrerase leukeemiauuringute instituudi teadlaste juhitud meeskond läbi põhjaliku uuringu. Luubi alla võeti naise geenid, valgud, mikrobioom ja ainevahetus.