Mikroskoobis avaneb värviküllane makromaailm

Vaikne idülliline aed on maailm, mis on täis jubedaid saladusi. Igal suvel käib seal armutu võitlus ellujäämise nimel.

Õudne välimus on suhteline. Inimsilmale võivad selle fotosarja portreed paista nii ehmatavad või jõledad, et pööra või pilk kõrvale. Looduses on aga vähe juhuslikku ning seetõttu on ka igal meile jubedana näival näol selle omaniku jaoks elutähtis eesmärk.

Musta stsenaariumi järgi võivad paljud liblikaliigid mõne aastakümne pärast olla välja surnud. See ei oleks aga pelgalt hüvastijätt nende ilusate tiibade ja elegantse lennutehnikaga, vaid tähendaks ka paljude taimede elutähtsate tolmeldajate kadumist. Õnneks on teadlastel valmis päästeplaan.

Imikud suudavad kodeerida ehk töödelda ja salvestada konkreetseid mälestusi, näitab uus Yale’i ülikoolis tehtud uuring. See tulemus viitab sellele, et nn „infantiilne amneesia“ ehk fakt, et me ei mäleta oma esimestest elukuudest ja paarist aastast midagi, võib olla mälestuste meenutamise probleem - mitte pole asi selles, et meil neid mälestusi salvestunud ei ole.