Järgmisel kümnel aastal kerkivad Lõuna-Aafrikasse ja Austraaliasse tuhanded antennid, mis üheskoos moodustavad maailma suurima raadioteleskoobi Square Kilometer Array ehk SKA. See hakkab kui üks suur kõrv kuulama pajatusi universumi ajaloost.
Lõuna-Aafrikas kerkivad Karoo rahvuspargi hõreda taimestikuga inimtühjale maastikule tuhanded valged „seened“. Samal ajal võrsuvad umbkaudu 10 000 kilomeetri kaugusel Austraalia kõnnumaa ehk outback’i tuhkkuival maastikul tuhandetest „puudest okasmetsad“.
Ülivõimsad raadiokiirguse sähvatused kaugetest galaktikatest sisaldavad sellisel hulgal energiat, mis on võrdne Päikeselt 80 aasta jooksul lähtuva kiirgusega. Astronoomidel pole aimugi, mis neid põhjustab. Nende sünnikodu välja selgitamine on uute teleskoopide ülesanne.
Astronoomid otsisid seda 20 aastat. Praeguseks on nad välja selgitanud, kuidas on universumis nähtava aine mass jaotunud. See tähendab kõigest seda, et nüüd alles algab jaht ülejäänud 95 protsendile ainele, millest universum koosneb. Uus teleskoop keskendub suurimale tükile – tumeenergiale.
USA kosmoseagentuuril on kavas rajada Kuu tagakülje kraatrisse hiigelteleskoop, et uurida universumi sündi. Plaane, mille järgi tahetakse Kuu meile nähtamatu pool astronoomiaseadmetega üle külvata, on teisigi.
Üksainus väike sõrmelüli aitas teadlastel luua ammu väljasurnud inimliigi esindaja portree. Tänu sellele teame, milline võis välja näha kümneid tuhandeid aastaid tagasi elanud tüdruk, kes oli liigilt denislane ehk Denissi inimene.