Ülivõimsad raadiokiirguse sähvatused kaugetest galaktikatest sisaldavad sellisel hulgal energiat, mis on võrdne Päikeselt 80 aasta jooksul lähtuva kiirgusega. Astronoomidel pole aimugi, mis neid põhjustab. Nende sünnikodu välja selgitamine on uute teleskoopide ülesanne.
Kui inimsilm näeks valguse asemel seda, mida „näeb“ raadioteleskoop, paistaks taevas hoopis teistsugusena. Linnutee säraks märksa tugevamini, me näeksime gaasirõngaid, mis on pärit täheplahvatuste ümbert, ja gaasivooge, mis lähtuvad mustadest aukudest. Korrapäraste vahedega kiirgaks üle kogu taeva võimsad raadiokiirguse sähvatused, mis kestaksid kõigest millisekundi murdosa jagu – näeksime pidevat vilkumist ja veiklemist.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Astronoomid otsisid seda 20 aastat. Praeguseks on nad välja selgitanud, kuidas on universumis nähtava aine mass jaotunud. See tähendab kõigest seda, et nüüd alles algab jaht ülejäänud 95 protsendile ainele, millest universum koosneb. Uus teleskoop keskendub suurimale tükile – tumeenergiale.
Järgmisel kümnel aastal kerkivad Lõuna-Aafrikasse ja Austraaliasse tuhanded antennid, mis üheskoos moodustavad maailma suurima raadioteleskoobi Square Kilometer Array ehk SKA. See hakkab kui üks suur kõrv kuulama pajatusi universumi ajaloost.
USA kosmoseagentuuril on kavas rajada Kuu tagakülje kraatrisse hiigelteleskoop, et uurida universumi sündi. Plaane, mille järgi tahetakse Kuu meile nähtamatu pool astronoomiaseadmetega üle külvata, on teisigi.
Kui katalaan Maria Branyas mullu augustis 117 aasta ja 168 päeva vanusena suri, oli ta ametlikult maailma vanim elav inimene. Selleks et mõista, kuidas Maria nii palju sünnipäevi tähistada suutis, viis Hispaania Josep Carrerase leukeemiauuringute instituudi teadlaste juhitud meeskond läbi põhjaliku uuringu. Luubi alla võeti naise geenid, valgud, mikrobioom ja ainevahetus.