Inimajaloos on juba kaua üritatud aastaringi kulgu jälgida ja arvestada. Sel on olnud tähendus külvile ja lõikusele ning pühadele ja muudele tähtpäevadele. Esimeste kalendrite tekkimisest peale on olnud pidevalt vajadus neid kohendada, et külmad kuupäevaarvud ei läheks elava tegelikkusega vastuollu.
Niikaua, kui inimesed on maad harinud, on olnud neile oluline osata aega arvestada. Üks varasemaid tõendeid ajaarvamise kohta on Inglismaal asuv megaliitkompleks Stonehenge. Selle järgi, kuidas valguskiired Stonehenge’i kivimürakate vahelt paistsid, teadsid inimesed, millal on suvine ja millal talvine pööripäev, sest kui suvisel pööripäeval kompleksi sissepääsu juures seista, langevad tõusva päikese kiired just sinna. Kas Stonehenge’i ka tegelikult hiiglasliku kivikalendrina kasutati või oli see paik, kus kummardati Päikest kui jumalust, on praegu, ligikaudu 5000 aastat hiljem raske öelda.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Millal ja kuidas võeti kasutusele sellised nädalad ja kuud, nagu me tunneme neid tänapäeval?
Meie kalender algab Jeesuse sünniga. Kas see tähendab, et meie ajaarvamise esimene aasta oli 0?
Ka meestel võib esineda nn emadusdementsus ja lastel on oma nõudmised juba ema kõhus. Uus uurimus keskendus ajale, mil kahest rakust tekib inimene.