Kilpkonnapoja koorumisest ajani, kui ta ise tuleb munema, kulub mitu aastakümmet. Maa magnetväli näitab talle koduteed.
Merikilpkonnadel on eriline tee leidmise võime. Alates sellest, kui nad väikestena kooruvad ja merre rühivad, kuni selleni, mil nad 20 või 30 aastat hiljem ise munemispaika pöörduvad, on nad ookeanides rännanud tuhandeid kilomeetreid. Sellegipoolest jõuavad nad sageli tagasi munema just samasse randa, kust nad ise oma elu alustasid. Nüüd on USA Põhja-Carolina ülikooli teadlased välja uurinud, kuidas nad seda teevad.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Hiiglaslikud korallid, värvilised meriteod ja aseksuaalsed korall-loomad – Norra rannikuvetes asuvad maailma suurimad korallrahud, mille asukateks on tõeliselt unikaalsed liigid.
Väga sügaval meres elavatest liikidest oleme tõenäoliselt avastanud kõigest kolmandiku. Iga kord, kui teadlased uurivad sügavusi, ilmuvad pimedusest välja tundmatud erakordse välimuse ja eluviisiga olendid.
Uuring aitab selgitada merihobukeste omapärast füsiognoomiat. Samas on uuringu tulemused ka vahend, mille abil säilitada neid väga erilisi kalu.
Ka meestel võib esineda nn emadusdementsus ja lastel on oma nõudmised juba ema kõhus. Uus uurimus keskendus ajale, mil kahest rakust tekib inimene.