Vana Põhjala elanikud, keda sageli ka viikingiteks kutsutakse, jõudsid tuhatkond aastat tagasi merd mööda paljudesse paikadesse üle maailma. Gröönimaale rajatud asulate hääbumise põhjus on paelunud paljusid ajaloolasi.
Ida suunas seilates jõudsid viikingid jõgesid mööda Kiievi, Musta mere ning Bütsantsini, läände minnes Gröönimaale ja Põhja-Ameerikasse. Gröönimaa oli kõige kaugem paik, kus viikingitel pikalt püsiasustus oli, kuid põhjus, miks see hääbus, on kaua põhjustanud arheoloogidele peamurdmist.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ameeriklaste tehtud uuring tuvastas, et Gröönimaad asustanud viikingid pidid seal rinda pistma loodusjõududega, millest jagu saamiseks neil rammu polnud.
Põhja-Euroopat soojendav looduslik „radiaator“ näib olevat tasapisi rikki minemas. Golfi hoovus, mis toob Mehhiko lahest sooja vett Põhja-Atlandile, on ajapikku nõrgemaks jäänud. Kui see peaks täielikult seiskuma, on sel meie kandi üsna leebele kliimale kaunis krõbedad tagajärjed.
Viimase kümne aasta jooksul on maapõuest välja ilmunud ainulaadseid mammutimuumiaid. Teadlased kavatsevad neid hästi säilinud leide ning uusimaid insenergeneetika meetodeid kasutada mammutite ellu äratamiseks. Neist loomadest võib olla kasu Arktika looduse kaitsmisel.
Imikud suudavad kodeerida ehk töödelda ja salvestada konkreetseid mälestusi, näitab uus Yale’i ülikoolis tehtud uuring. See tulemus viitab sellele, et nn „infantiilne amneesia“ ehk fakt, et me ei mäleta oma esimestest elukuudest ja paarist aastast midagi, võib olla mälestuste meenutamise probleem - mitte pole asi selles, et meil neid mälestusi salvestunud ei ole.