Hiiglaslikul dinosaurusel oli nokk

Saksamaa Bonni ülikooli teadlased on lahendanud mõistatuse, mis on paleontolooge aastaid vaevanud. Nimelt on paljudest maailma paikadest leitud dinosauruse hammaste kivistisi, mis on leiuhetkel asunud ilusates korrapärastes rivides, kuigi kusagilt pole leitud lõualuud, mis neid miljonite pinnases veedetud aastate jooksul paigal oleks hoidnud. Miski on aga pidanud neid paigal hoidma ning Saksa teadlastel on nüüd sellele mõistatusele lühike ja rabav vastus: suurtel neljal jalal kõndinud dinosaurustel, keda nimetatakse sauropoodideks, oli nokk.

Teadlased uurisid mitme sauropoodi hambarivisid, ka Camarasaurus’e perekonna liikide omi. Neist on leitud terveid koljusid. Loomad elasid u 150 miljonit aastat tagasi ning suurimad isendid kasvasid 23 meetri pikkuseks ja võisid kaaluda kuni 45 tonni. Uuringud näitasid, et hammastel oli kulumisjälgi ainult pooles ulatuses hambatipust lõualuuni. Ülemise lõualuu hammaste ülemi­ne pool ja alumise lõualuu hammaste alumine pool paiknesid teadlaste sõnul sarv­ainest ehk keratiinist nokasarnases struktuu­ris. Sestsamast ainest koosnevad ka tänapäevaste lindude nokk, ninasarviku sarv ja meie enda karvad-küüned.