Evolutsioon liigub ka tagurpidi

Kui võrrelda seda, kui pikaealised on roomajad ja kahepaiksed, ja seda, kui kaua elavad imetajad (sealhulgas meie, inimesed), siis on ilmselge, et kaalukauss on roomajate ja kahepaiksete kasuks. Nüüd on üks teadlane välja käinud idee, et sellist erinevust eluea pikkuses võib panna süüks dinosaurustele.

Seda, kuidas siiani on inimese põlvnemist kirjeldatud, võib iseloomustada ühe sõnaga: vale. Kahe mahuka DNA-uuringu tulemused näitavad, et meie liigi sugupuu istutati ammuaega tagasi hoopis teise kohta ja hoopis teisel ajal, kui seni arvatud. Rändame selles loos mööda uut, suuresti seni tundmatut rada tagasi meie liigi loo alguspunkti.

75 miljonit aastat vanast luust leitud DNA jäljed taaselustavad lootuse dinosaurused jälle ellu äratada. Selle üle, kas elluäratamise suhtes on põhjust optimistlik olla, peavad otsustama uued meetodid: steriilne fossiilijaht ja tehiskivististe valmistamine.

Imikud suudavad kodeerida ehk töödelda ja salvestada konkreetseid mälestusi, näitab uus Yale’i ülikoolis tehtud uuring. See tulemus viitab sellele, et nn „infantiilne amneesia“ ehk fakt, et me ei mäleta oma esimestest elukuudest ja paarist aastast midagi, võib olla mälestuste meenutamise probleem - mitte pole asi selles, et meil neid mälestusi salvestunud ei ole.