Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kolm geeniviga panid meie aju kasvama
Sinu ja gorilla aju erinevad üksteisest seitsme miljardi ajuraku võrra. Meil on rohkem ajurakke seepärast, et alates ajast, mil meie ja gorillade teed lahku läksid, on kolm geeni muutunud.
14 miljoni aastaga on inimese aju kasvanud meie varajaste esiisade ligi poolekilogrammisest elundist tänapäevase 1,4 kilogrammini. Arvatavasti võime tänada selle eest kolme geeni.
Liigsed kehaosad lendavad evolutsiooni ajaloo prügikasti ja uute ülesannete täitmiseks kujunevad välja uut moodi organid. Inimese evolutsioon on sisse pannud viienda käigu ning inimkeha areneb kiiremini kui kunagi varem.
Rohkem kui kolmandikku meie isiksusest ei ole võimalik selgitada geenide või kasvukeskkonnaga. Teadlased leiavad, et aju arengu ajal toimuvad juhuslikud sündmused määravad selle, missugusteks inimesteks me kujuneme.
Inimesed paistavad pealtnäha üsna sümmeetrilised, kuid lähemal uurimisel selgub, et nii keha kui ka nägu on üsna asümmeetrilised. See, kui su kaks kõrva on pisut erinevad või üks silm veidi kõrgemal kui teine, on hoopis eelis, mitte puudujääk.