Meie ajajaotust on kohandatud mitme tuhande aasta jooksul. Praeguses Iraagis elanud babüloonlased viisid ligikaudu 4000 aastat tagasi sisse kalendri, kus aeg oli jaotatud aastateks, kuudeks ja nädalateks. Babüloonlased lähtusid suurte taevakehade liikumisest.
Inimajaloos on juba kaua üritatud aastaringi kulgu jälgida ja arvestada. Sel on olnud tähendus külvile ja lõikusele ning pühadele ja muudele tähtpäevadele. Esimeste kalendrite tekkimisest peale on olnud pidevalt vajadus neid kohendada, et külmad kuupäevaarvud ei läheks elava tegelikkusega vastuollu.
Koolis õpime, et ringis on 360 kraadi ja et me teeme 180kraadise pöörde, kui muudame oma meelt. Kas ringi kraadide arv ei võiks olla niisugune, millega oleks lihtsam töötada, näiteks 100?
Detsember ehk jõulukuu on Eestis kõige pilvisem ja iroonilisel kombel ka kõige pimedam kuu. Näiteks 22. detsembril ehk talvisel pööripäeval on päevavalgust ainult mõni minut kauem kui kuus tundi. Pärast seda hakkavad ööd jälle lühemaks ja päevad pikemaks tiksuma.
Üksainus väike sõrmelüli aitas teadlastel luua ammu väljasurnud inimliigi esindaja portree. Tänu sellele teame, milline võis välja näha kümneid tuhandeid aastaid tagasi elanud tüdruk, kes oli liigilt denislane ehk Denissi inimene.