• 15.08.23, 20:18

Mis on suvine pööripäev?

© Shutterstock
  • © Shutterstock
21. juunist alates hakkasime jälle pimedamale ajale vastu minema. Pööripäeva tipphetk on päikeseseisak ehk solstiitsium, mis tähendab seda, et päike asub seniidis pöörijoone kohal; 2022. aastal oli selle täpne kellaaeg 12.14. Juba päev hiljem on meil pööripäevast vähem päikesevalgust, kuigi ainult mõne sekundi jagu. Seejärel hakkab pimedus tasapisi võimu võtma ja päev üha lüheneb.
Pööripäevad ja tegelikult ka aasta­ajad on meie planeedil olemas tänu sellele, et Maa kujuteldav pöörlemistelg on orbiidi tasandi normaali suhtes kaldu. Kalle on 23,4 kraadi. Teel ümber Päikese saavad Maa eri osad seetõttu erineval hulgal valgust. Kui Päikese poole on pikalt kaldu põhja­poolkera, on seal suvi ja lõunapoolkeral talv, ning vastupidi. Meie talvisel pööri­päeval pisut enne jõule, kui siin on aasta pimedaim aeg, on suvi lõunapoolkeral. See saab rohkem päikesevalgust ja soojust. Kui Maa pöörlemistelje kaldenurk oleks null, saaks kõik planeedi piirkonnad kogu aeg võrdselt Päikeselt soojust ja valgust ning aastaajad ei vahelduks.

Seotud lood

Lood
  • 30.11.23, 06:59
Tähistaevas Eesti kohal: mida detsembris vaadata
Detsember ehk jõulukuu on Eestis kõige pilvisem ja iroonilisel kombel ka kõige pimedam kuu. Näiteks 22. detsembril ehk talvisel pööripäeval on päevavalgust ainult mõni minut kauem kui kuus tundi. Pärast seda hakkavad ööd jälle lühemaks ja päevad pikemaks tiksuma.
Lood
  • 01.01.22, 16:32
Kui pikk on Veenuse ööpäev?
Lood
  • 01.06.24, 06:00
Tähistaevas Eesti kohal: mida juunikuus öötaevast vaadata
Põhjapoolkera esimene ametlik suvekuu juuni on nimetatud Vana-Rooma abielu- ja armastusejumalanna Juno järgi. Juuni tähendab Eestis päikese­paistet ja pikki päevi. Astronoomia­huviline leinab samal ajal taga pimedat tähistaevast. Eks meil kõigil on vahepeal vaja ka puhata ja varustust hooldada.
Lood
  • 24.03.25, 22:24
Miks me ei mäleta oma varajast lapsepõlve?
Imikud suudavad kodeerida ehk töödelda ja salvestada konkreetseid mälestusi, näitab uus Yale’i ülikoolis tehtud uuring. See tulemus viitab sellele, et nn „infantiilne amneesia“ ehk fakt, et me ei mäleta oma esimestest elukuudest ja paarist aastast midagi, võib olla mälestuste meenutamise probleem - mitte pole asi selles, et meil neid mälestusi salvestunud ei ole.

Tehnoloogia

Ajalugu

Loomariik

Taimed

Füüsika

Sinu keha

Suured teadlased

Tagasi Imeline Teadus esilehele