Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Vastumürk tõmbab Alzheimeri tõvele pidurit
Mürgine igemebakter – selline üllatav paharet on saanud uueks peamiseks kahtlusaluseks müsteeriumis, milles on suureks küsimärgiks Alzheimeri tõve põhjused. Teadlastel on aga laetud uudne relv, millega kurikael peatada.
Sinu aju on kui kindlus. Veresooni on ses kokku rohkem kui 600 kilomeetri jagu ning mööda sooni kulgeb linnusemüür, mida nimetatakse vere-aju barjääriks. See koosneb kolmest rakukihist ja on peaaegu läbimatu. Ainult hapnik, toitained ja mõni üksik ühend saavad loa siseneda vereringest ajurakkudesse. Baktereid ja viirusi hoiab see müür rangelt väljaspool.
Mõjutatud ja eksitavad uurimistulemused on visanud Alzheimeri tõve uurijatele kaika kodarasse. Võltsitud tõendid nimetasid haiguse tekitajaks ühe valgu, nüüd aga tuleb välja, et seda pole põhjust süüdistada.
Sinu sees elutsevad bakterid sõdivad üksteisega räpasel moel, kasutades näiteks mürginõelu ja kägistamisvõtteid. Kui võidu saavutavad halvaloomulised bakterid, võivad need põhjustada vähki või Alzheimeri tõbe.
Ammustel aegadel andis selle süsivesiku tarbimine meie eellastele olelusvõitluses märkimisväärse eelise. Tänapäeval, kui meie toitumine on radikaalselt muutunud, võib see kunagi nii oluline kohastumus hoopiski soodustada Alzheimeri tõve tekkimist.