5 müüti prügi taaskasutuse kohta: kui palju on neis tõtt?

Ühe inimese kohta tekib päevas mitu kilogrammi jäätmeid. Need kogunevad prügimägedele või aetakse ahju põletus­jaamades, kust jõuab atmosfääri süsi­happegaas. Ühes Soome jäätme­jaamas on juhtimise enda kätte võtnud robotid. Kui neid jaamu juurde rajada, siis me ehk ei upugi omaenda prahi sisse.

Jäätmete sortimise eesmärk on tagada rohkem taaskasutust, aga kui palju plasti tegelikult uuteks plasttoodeteks muudetakse?

Elavhõbeda- ja arseeniühendite ning naftajääkidega saastunud pinnas on mürgine. Igal aastal sureb reostuse tagajärjel miljoneid. Nüüd tahavad eksperdid puhastada maa mürgistest ainetest uute meetoditega, mis kasutavad leidlikke vahendeid, alates kuumusest ja taimejuurtest kuni vaakum­pumpade ja elektroodideni.

Imikud suudavad kodeerida ehk töödelda ja salvestada konkreetseid mälestusi, näitab uus Yale’i ülikoolis tehtud uuring. See tulemus viitab sellele, et nn „infantiilne amneesia“ ehk fakt, et me ei mäleta oma esimestest elukuudest ja paarist aastast midagi, võib olla mälestuste meenutamise probleem - mitte pole asi selles, et meil neid mälestusi salvestunud ei ole.