Kus asub Eestile lähim kõrb või kas Eestis eneses on mõni koht, mida võib kõrbeks liigitada?
Konsulteerisime Tartu ülikooli geograafi Jaan Pärnaga, kes ütles, et sõna „kõrb“ on eesti keeles igivana ja tähistas esialgu inimtühja ala, st peamiselt paksu metsa. Seda käänati toona kõrb : kõrve. Tänapäevasesse tähendusse läks see Anton Thor Helle piiblitõlkes (1739). Inimestele oli tarvis kuidagi selgeks teha, kus Jeesus nelikümmend päeva veetis, ning lähim vaste oli paks inimtühi mets. Et metsa jaoks oli teisi sõnu veel, aga kõrbe jaoks mitte, läks algne tähendus kõige kaduva teed ja asendus hõreda taimkattega ökosüsteemi või maastikutüübi tähendusega.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kindlasti ei aita see kaasa vahedale mõistusele, kui sa oma ajule puhkuse ajal tööd ei anna. Kui sa lähed reisile Euroopasse, siis tea, et eri maades leidub rohkesti teadusega seotud sihtkohti, mis pakuvad toredat reisikogemust ning annavad ka uusi põnevaid teadmisi.
Surnud kärbestel, kes vedelevad aknalaual, on peaaegu alati jalad ülespoole. Miks on nad just sellises asendis?
Sellest fenomenaalsest loodusnähtusest teatakse veel üsna vähe, kuid teadlased proovivad seda viga parandada.
Vaikne idülliline aed on maailm, mis on täis jubedaid saladusi. Igal suvel käib seal armutu võitlus ellujäämise nimel.