- imelineajalugu.ee
- kalastaja.ee
- aripaev.ee
- dv.ee
- bestmarketing.ee
- ehitusuudised.ee
- laanevirumaauudised.ee
- ehitusuudised.ee
- finantsuudised.ee
- foundme.io
- ituudised.ee
- kaubandus.ee
- kestlikkusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- logistikauudised.ee
- mu.ee
- palgauudised.ee
- personaliuudised.ee
- pollumajandus.ee
- raamatupidaja.ee
- toostusuudised.ee
Maailma esimesi matuseid ei korraldanud meie inimliik
Paleontoloogid teatavad, et on leidnud Lõuna-Aafrikast maailma vanima teadaoleva matmispaiga. Kuid sinna viimsele unele sängitatud kadunukesed ei ole meie liigi ehk Homo sapiensi esindajad, vaid hoopis ühest ammu kadunud inimliigist. Varem arvati, et see liik ei olnud võimeline nii keerukaks käitumiseks.
Paleoantropoloog Lee Bergeri juhtimisel töötavad uurijad teatasid juba suvel, et nad on avastanud mitu Homo naledi isendit (Homo naledi elas orienteeruvalt 335 000 - 236 000 aastat tagasi, aga võibolla hiljemgi) umbes 30 meetri sügavuselt koobastikust, mis on osa piirkonnast, mida nimetatakse Inimkonna hälliks (Cradle of Humankind). See kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse ja asub Johannesburgi lähedal. "Need on kõige iidsemad matused, mis on seni hominiidide ehk inimlaste ajaloost teada, ja need matused on vähemalt 100 000 aastat vanemad kui tõendid Homo sapiens'i ehk nüüdisinimese esimeste matuste kohta," kirjutasid teadlased ajakirjas eLife.
Seotud lood
Veel mõni aasta tagasi oli meie liigi lugu lihtne. Inimene tekkis Aafrikas, rändas sealt välja teistele mandritele ja vallutas maailma. Punkt. Viimaseil aastail on arheoloogiline leiumaterjal kogu meie evolutsiooni kahtluse alla seadnud ning vähe sellest, küsitavaks on muutunud isegi maailmajagu, kus inimene välja kujunes. Olukorras peavad selguse looma uudsed meetodid, mida kasutades saavad teadlased rännata miljonite aastate taha ning heita valgust meie kaugete esivanemate ellu.
Seda, kuidas siiani on inimese põlvnemist kirjeldatud, võib iseloomustada ühe sõnaga: vale. Kahe mahuka DNA-uuringu tulemused näitavad, et meie liigi sugupuu istutati ammuaega tagasi hoopis teise kohta ja hoopis teisel ajal, kui seni arvatud. Rändame selles loos mööda uut, suuresti seni tundmatut rada tagasi meie liigi loo alguspunkti.
Kui katalaan Maria Branyas mullu augustis 117 aasta ja 168 päeva vanusena suri, oli ta ametlikult maailma vanim elav inimene. Selleks et mõista, kuidas Maria nii palju sünnipäevi tähistada suutis, viis Hispaania Josep Carrerase leukeemiauuringute instituudi teadlaste juhitud meeskond läbi põhjaliku uuringu. Luubi alla võeti naise geenid, valgud, mikrobioom ja ainevahetus.
Viimased lood
Tervis
Universum
Psühholoogia
Tehnoloogia
Maaväline elu
Ajalugu
Loomariik
Taimed
Lugejad küsivad
Füüsika
Sinu keha
Suured teadlased
Tagasi Imeline Teadus esilehele