Tulevikus vajavad kosmoseaparaadid uudseid energiasüsteeme, mis ei olene Päikesest. Seepärast kavatseb NASA välja töötada uut tüüpi pürolantvooluallika, mis aeglase ja kontrollitud põlemise käigus varustab kosmoselaevu elektriga.
Pikka aega on kosmosesõidukitele vajaminevat energiat andnud päikesepaneelid, akud ja radio-isotoopgeneraatorid. Mõõteinstrumendid, kaamerad, navigatsioonisüsteemid ja muu selline vajavad elektrit ja ka soojust, et kosmoses töötada, ning sama kehtib ka kulgurite kohta, mida kasutatakse mõne planeedi pinna uurimiseks. Kõige keerulisemad ja kaugemad plaanitavad missioonid vajavad aga uut tüüpi, eriti energiatihedaid ja vastupidavaid energiaallikaid.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Fusioon ehk tuumade liitumine on puhas, turvaline ja ammendamatu energiaallikas. Fusioonienergia tootmiseks ehk sõna otseses mõttes Päikese jäljendamiseks on aga vaja maailma tipptehnoloogial põhinevaid seadmeid. Füüsikud astuvad õige pea sammu võrra fusioonile lähemale.
Tuumajõul liikuvad kosmoselaevad on ulmes eksisteerinud juba ammu. Kas tuumapommidega on üldse võimalik raketti edasi viia? Ja milline näeks selline kosmoselaev välja?
Kas kosmosesõidukiga on teoreetiliselt võimalik salvestada energiat kiiruse vähendamisel, et kasutada seda hiljem näiteks startimisel?
Kui katalaan Maria Branyas mullu augustis 117 aasta ja 168 päeva vanusena suri, oli ta ametlikult maailma vanim elav inimene. Selleks et mõista, kuidas Maria nii palju sünnipäevi tähistada suutis, viis Hispaania Josep Carrerase leukeemiauuringute instituudi teadlaste juhitud meeskond läbi põhjaliku uuringu. Luubi alla võeti naise geenid, valgud, mikrobioom ja ainevahetus.