Me teame, et elektriautod laevad akut pidurdamisel. Kiirendamisel aku muidugi tühjeneb. Kujutame ette, et kosmosesõiduk läheneb suurel kiirusel mingile planeedile. Soov on jääda orbiidile tiirlema või laskuda planeedi pinnale. Kas põhimõtteliselt saaks pidurdamise energiat salvestada kosmosesõiduki „akusse“?
Tulevikus vajavad kosmoseaparaadid uudseid energiasüsteeme, mis ei olene Päikesest. Seepärast kavatseb NASA välja töötada uut tüüpi pürolantvooluallika, mis aeglase ja kontrollitud põlemise käigus varustab kosmoselaevu elektriga.
Tuumajõul liikuvad kosmoselaevad on ulmes eksisteerinud juba ammu. Kas tuumapommidega on üldse võimalik raketti edasi viia? Ja milline näeks selline kosmoselaev välja?
Maalt rakettide kosmosesse saatmine nõuab meeletult energiat. Mis juhtuks aga siis, kui meie planeedi raskusjõud oleks veel suurem, nagu näiteks mõnel neist eksoplaneetidest, mida astronoomid nimetavad super-Maadeks?
Üksainus väike sõrmelüli aitas teadlastel luua ammu väljasurnud inimliigi esindaja portree. Tänu sellele teame, milline võis välja näha kümneid tuhandeid aastaid tagasi elanud tüdruk, kes oli liigilt denislane ehk Denissi inimene.