- imelineajalugu.ee
- kalastaja.ee
- aripaev.ee
- dv.ee
- bestmarketing.ee
- ehitusuudised.ee
- laanevirumaauudised.ee
- ehitusuudised.ee
- finantsuudised.ee
- foundme.io
- ituudised.ee
- kaubandus.ee
- kestlikkusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- logistikauudised.ee
- mu.ee
- palgauudised.ee
- personaliuudised.ee
- pollumajandus.ee
- raamatupidaja.ee
- toostusuudised.ee
Mis määrab asteroidide kursi?
Imelise Teaduse lugeja Siimu S. küsib: "Maakeral on 1,4 miljardit kuupkilomeetrit vett ja pikka aega sisendati meile, et see vesi jõudis siia komeetide, asteroidide jne vahendusel. Hiljem aga loobuti selles loos komeetide osast (vt Imeline Teadus nr 10 / 2015, lk 31). Jäi püsima seisukoht, et vee on vist toonud asteroidid. Selle aasta viienda Imelise Teaduse 26. leheküljelt loen, et Jupiteri kaaslastel on vett veel rohkem, Callistol koguni 14,3 miljardit kuupkilomeetrit jne. Samas teame, et Marss ja Veenus on päris veevaesed. Kuidas asteroidid sihtmärke valivad, juhul kui need on ikkagi veerohkuse põhjustanud nii Maal kui ka Jupiteri kaaslastel?"
Asteroidid ise oma sihtmärke ei vali, vaid need liiguvad suuremate kosmiliste kehade – planeetide, näiteks Maa, Marsi, Veenuse ja Jupiteri ning planeetide kaaslaste, näiteks Kuu, Callisto, Ganymedese jne – poole ning põrkavad nendega kokku gravitatsiooni tõttu. Mida massiivsem on kosmiline keha, seda suurema jõuga tõmbab see asteroidi enda poole.
Seotud lood
NASA on tuvastanud Jupiteri kuult Europalt veeauru jälgi. See avastus annab lootust leida kuult elu kohta märke, kui NASA ja ESA saadavad viie aasta jooksul oma kosmosesondid Europa poole teele.
Kui palju leidub Maal vett, kui arvestada soolast ja magedat vett ning ka jääd? Kas vee koguhulk on püsiv?
Ka meestel võib esineda nn emadusdementsus ja lastel on oma nõudmised juba ema kõhus. Uus uurimus keskendus ajale, mil kahest rakust tekib inimene.
Viimased lood
Tervis
Universum
Psühholoogia
Tehnoloogia
Maaväline elu
Ajalugu
Loomariik
Taimed
Lugejad küsivad
Füüsika
Sinu keha
Suured teadlased
Tagasi Imeline Teadus esilehele