- imelineajalugu.ee
- kalastaja.ee
- aripaev.ee
- dv.ee
- bestmarketing.ee
- ehitusuudised.ee
- laanevirumaauudised.ee
- ehitusuudised.ee
- finantsuudised.ee
- foundme.io
- ituudised.ee
- kaubandus.ee
- kestlikkusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- logistikauudised.ee
- mu.ee
- palgauudised.ee
- personaliuudised.ee
- pollumajandus.ee
- raamatupidaja.ee
- toostusuudised.ee
Tehnikaülikoolis uuriti nutikellade parendamist
Kehaline aktiivsus aitab hoida nii kehalist kui ka vaimset vormi ning ennetada haigusi. Tallinna tehnikaülikoolis kaitstud doktoritöös uuriti, kuidas üha populaarsemaid pulsikelli ja muid sarnaseid seadmeid veel paremaks muuta.
Doktor Ardo Alliku sõnul tuleks teadvustada, et tänapäeva inimeste eluviis erineb olulisel määral elust minevikus. Füüsiline pingutus sel määral, milleks meie keha geneetiliselt mõeldud on, ei ole enam igapäevane asi ja tänapäeva mugav elu lubab hakkama saada enneolematult vähese liikumisega. Rutiinne kehaline tegevus mõjub tervisele hästi, vähendades diabeedi-, südame-veresoonkonnahaiguste ja rasvumise riski ning suurendades vaimset heaolu. Pulsikellad ja nende analoogid on olulised liikuma innustajad, sest monitooring teeb treenimise interaktiivseks ning annab treenijale parema ülevaate edusammudest. See motiveerib.
Seotud lood
Teadmine, kuidas toimub lihaste varustamine hapnikuga, võib aidata tõhustada sportlaste sooritust ning olla abiks ka taastusravil. Senise mõõtmistehnoloogia kasutamine on olnud ebamugav.
Üldine reegel on, et regulaarne füüsiline aktiivsus on tervisele kasulik. Baseli ülikooli teadlaste meeskond on nüüd asja uurinud selle nurga alt, et missuguse aktiivsusega trenn tervisele kõige paremini mõjub, ja nad on leidnud, et ka treeningu intensiivsusel on suremusriski juures oma roll mängida.
Tallinna tehnikaülikool teatab, et nende teadlaste välja töötatud sensoritega hakatakse uurima mikrogravitatsiooni ehk kaaluta oleku mõju jalaluude tugevusele. Algatuseks tehakse uuringuid kosmoses, et täiendada teadmisi luude tervisest, hiljem on võimalik kosmoses saadud tulemusi kasutada maapealsete patsientide taastusravis.
Kui katalaan Maria Branyas mullu augustis 117 aasta ja 168 päeva vanusena suri, oli ta ametlikult maailma vanim elav inimene. Selleks et mõista, kuidas Maria nii palju sünnipäevi tähistada suutis, viis Hispaania Josep Carrerase leukeemiauuringute instituudi teadlaste juhitud meeskond läbi põhjaliku uuringu. Luubi alla võeti naise geenid, valgud, mikrobioom ja ainevahetus.
Viimased lood
Tervis
Universum
Psühholoogia
Tehnoloogia
Maaväline elu
Ajalugu
Loomariik
Taimed
Lugejad küsivad
Füüsika
Sinu keha
Suured teadlased
Tagasi Imeline Teadus esilehele