Keskaegsete Lähis-Idast pärit kerajaskooniliste savianumate otstarbe üle on ajaloolased pikalt juurelnud. Teadusajakirjas PLOS One ilmunud artiklis arvatakse, et mõni neist võis olla ristisõdadeaegne käsigranaat.
Selliseid Lähis-Ida päritolu kerajaid nõusid, mil on koonusekujuline alumine osa, leidub muuseumides üle maailma. On arvatud, et neis hoiti mingeid vedelikke, samuti on pakutud, et need võisid olla mingit laadi piibud, ning on olnud muidki ideid. Aeg-ajalt on välja käidud ka oletusi, et need võisid olla relvad. Nüüd kontrolliti seda mõtet lähemalt.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Uued leiud näitavad, et Araabia poolsaarel kunagi valitsenud niiske kliima tekitas oaase, mida iidsed inimesed Aafrikast välja rännates ära kasutasid. Leiud näitavad ka nende täpsemat liikumisteed.
Tihedasti ümber keha hoidvad karusnahksed riided kaitsesid hästi jääajal valitsenud külma eest. Tänu uutele arheoloogilistele leidudele ja täpsetele DNA-analüüsidele on teadlastel kujunemas pilt jääaja inimeste igapäevaelust. Sellest ilmneb, et mitu tarka valikut andsid meile sel kõledal ajastul olulise eelise konkureerivate liikide ees.
Tööriistad on valmistatud 1,5 miljonit aastat tagasi. See tähendab, et inimesed valmistasid ja kasutasid luust tööriistu tervelt miljon aastat varem, kui seni on arvatud.
Imikud suudavad kodeerida ehk töödelda ja salvestada konkreetseid mälestusi, näitab uus Yale’i ülikoolis tehtud uuring. See tulemus viitab sellele, et nn „infantiilne amneesia“ ehk fakt, et me ei mäleta oma esimestest elukuudest ja paarist aastast midagi, võib olla mälestuste meenutamise probleem - mitte pole asi selles, et meil neid mälestusi salvestunud ei ole.