Kevadel ja suvel pommitab meid vahel rahesadu. Kuidas jäised raheterad üldse tekivad, kui muidu on õhk nii soe?
Üldiselt moodustuvad raheterad suurtes äikesepilvedes ja koosnevad allajahtunud veepiiskadest. Allajahtunud vesi on vedel, kuigi selle temperatuur on alla külmumispunkti. Sellise vee temperatuur võib enne jäätumist olla isegi –48 ˚C. Allajahtunud vesi tekib atmosfääris tihti imepisikeste piiskadena. Need piisad ei külmu seepärast, et koosnevad väga puhtast veest. Sedavõrd puhtas vees pole kondensatsioonituumi, mille ümber jääkristallid saaksid kasvama hakata. Need tuumad on mõne muu vedeliku piisad või tahked kehakesed, näiteks tolmukübemed. Nende pinnale võib allajahtunud vesi jäätuda kristallide kujul ning siis tekivad raheterad.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Miks osa sademeid tuleb alla rahena? Miks on raheterad erineva suurusega?
Pilvi on igasuguseid. Kuidas tunda ära sellised, mis toovad kaasa vihmavalingu?
Hoogvihma ajal tuleb taevast alla tohutu hulk vihma, aga kuidas seda täpselt defineeritakse?
Vaikne idülliline aed on maailm, mis on täis jubedaid saladusi. Igal suvel käib seal armutu võitlus ellujäämise nimel.